- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Jäätmemaks pole vajalik
Loogiline on, et teatud ebameeldivaid nähtusi, mida ära keelata ei saa, tuleks riiklikult ahistada. Nii on alkoholil, kütusel ja tubakal aktsiisid. Õhu, maa või vee kasutamisele on aga kehtestatud keskkonnatasud. Vanasti kutsuti neid saastetasudeks.
Keskkonnatasu prügi ladestamise eest kogutakse järgmiselt. Kui prügivedaja viib oma koorma prügimäele, peab ta maksma iga ladestatava tonni eest näiteks Tallinnas 533 krooni ja Pärnus 659 krooni. Iga ladestatud tonni eest maksab prügila riigile tagasi 133 krooni saastetasu, mis läheb 25% ulatuses keskkonnainvesteeringute keskuse ja 75% ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning selle raha eesmärk on edendada jäätmekäitlust – näiteks rajada jäätmejaam või teha teavituskampaaniat.
Loe lisaks: ANDRES SIPLANE: Jäätmemaks pole vajalik
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.
Enimloetud
1
Maksuadvokaat: Eesti kolm erinevat ettevõtte maksustamise mudelit viib investorid segadusse
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Maksuadvokaat: Eesti kolm erinevat ettevõtte maksustamise mudelit viib investorid segadusse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele