Kui soovid ühendada nostalgiahetked nauditavalt kauni looduselamusega, siis võiksid oma reisiplaani kaasata Paldiski, Pakri saared ning poolsaare.Sadamakohana on Paldiski ümbrus olnud kasutusel juba alates muinasajast. Esimesed püsiasukatest rannarootslased tulid Pakri saartele ja poolsaarele 13. sajandil. Esimene kirjalik teade Paldiski ümbruse asustuse kohta pärineb aastast 1377 ning käib Pakri kaluriküla kohta.
1939.aastalevakueeriti Paldiskist kogu elanikkond - järgnevaks 30. aastaks saisellest kinnine Venemaa sõjaväelinn. Poolsaarele asusid pealeallveelaevnike veel ka piirivalvurid, torpeedokaatrid, dispatt,stroipatt ja õhutõrjeväeosa.
Olgugi, et asukohalt paiknebPaldiski pealinnale üsna lähedal, on sealne elu-olu siiski praegugiveel Tallinnale ja ka suuremale osale Eesti territooriumist üsna suurtkontrasti pakkuv. Põhjusel, et vene sõjavägi Paldiskist alles 1994.aastal lahkus ja linna üsna armetus seisukorras maha jättis, kohtabseal tänapäevalgi lagunenud kasarmuid ning otseseid viiteid kunagiselesõjaväelinnakule.
Nõukogudeaega meenutavad siiani ilmetudpaneelmajad ning kõikjal olevad varemed. Kõike seda on aga positiivselttasakaalustamas kaunis looduspilt oma kivise ja kaljuse rannaäärega.Pakri pankrannik on ligikaudu 25 m kõrge ning pidevas muutumisjärgustänu varisemisele - seetõttu tasub seal ettevaatlik olla.Vahelduvakülma ja soojaga tekkis Pakri poolsaare pankrannikusse ohtlik lõheviimati sel kevadel. Prognooside kohaselt võib peagi suur osapankrannikust ja mingi osa muinsuskaitse all olevat Peetri-aegset vanaPakri tuletorni merre kukkuda. Väike osa kukkus merre juba käesolevaaasta 1. veebruaril, tekitades kohalikes elamutes kerge maavärina.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele