Asekantsler Marko Aavik kirjutab äriregistri e-aruandlusest ning arendatavast ühtsest aruandlusvormist ja -keskkonnast.
Eestis on registreeritud peaaegu 90 000 osaühingut, lisaks tegutseb tuhandeid aktsiaseltse ja muus vormis ettevõtteid. Nagu teada, peavad äriühingud põhitegevuse – tootmise, teenindamise jms – kõrval tegelema tõsiselt sellega, et panna mitmele ametkonnale kokku ridamisi aruandeid oma põhitegevuse ja majandusnäitajate kohta. Näiteks kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb äriregistrit pidavale kohtule esitada majandusaasta aruanne, oma osa tahab haigekassa, hulgaliselt aruandeid vajab riigi majandusstatistika tegemiseks statistikaamet ning veelgi enam andmeid-aruandeid-deklaratsioone nõuab maksu- ja tolliamet. Kusjuures kaugeltki mitte kõiki aruandeid ei saa esitada elektrooniliselt – paberaruandlus aga tähendab jällegi lisatööd.
Paberiuputus kaob
Ehkki kõik registreeritud ettevõtjad ei tegutse aktiivselt, annab kirjeldatu siiski aimu, kui tohutult töötunde kulutatakse erasektoris aruannete koostamisele, esitamisele, vigade parandamisele, muutmisele ja uuesti esitamisele. Aruannete vajalikkuses ei kahtle üldiselt ka ettevõtjad, kuid nende rohkus ja esitamise kord on põhjustanud üsnagi ohtrasti rahulolematust. Mida väiksem ettevõte, seda koormavam on praegune aruandlus. Ja Eesti ettevõtted on enamasti väikesed.
Üks hästi tuntud võimalus ülearu aeganõudva aruandluse probleemi leevendada on pakkuda ettevõtjaile e-teenust. 4. juunil võttiski riigikogu vastu justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduse, mis sätestab, et aastast 2010 esitavad ettevõtjad oma majandusaasta aruande registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt. Juba lähiajal võetakse kasutusele uued e-teenused, millest olulisimad on kindlasti võimalus avada internetis samal ajal äriühingu asutamisega ka pangakonto ning võimalus saada interneti kaudu teada, kas ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks nimetanu ikka on seda. Sama kehtib mittetulundusühingute puhul: 2010. aastast peavad nad majandusaasta aruande esitama maksu- ja tolliameti asemel kohtu registriosakonnale. Kuna aruanne avalikustatakse internetis, siis on kõigil koostööpartneritel võimalik teada saada, kas tegu on usaldusväärse ja jätkusuutliku ühinguga.
Kümnete aruandevormide asemel üks
See on suur samm edasi, kuid see ei lahenda aruannete rohkuse probleemi. Liiati ei põhjusta praegune aruandluse korraldus muret mitte üksnes erasektorile – ka asjaomastelt riigiasutustelt nõuab kõvasti vaeva, et paberil või failina kokku kogutud andmed andmebaasi kujule viia ja kasutuskõlbulikuks töödelda.
Näiteks justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus suudab andmebaasi kujule viia vaid osa majandusaasta aruande infost: kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne. Nõudlust oleks rohkemagi järele – aruandeandmetest on huvitatud nii ettevõtjad kui avalik sektor, kuid andmete töötlemine võtab aega ja on kulukas. Tõsine probleem on seegi, et kuna ettevõte esitab palju andmeid korraga mitmesse riigiametisse, siis on ametkonnad defineerinud sama nimetusega andmeid erinevalt – olgu see töötajate arv või neile makstud töötasu.
Selleks, et kõik aruande andmed oleksid ühese tähendusega ja kiirelt kättesaadavad, on vaja luua üks keskkond, kus on võimalik esitada majandusaasta aruande andmeid ja statistikat elektroonilist andmetöötlust võimaldavas universaalses vormis. Sellist vormi ja keskkonda asub ette valmistama justiitsministeeriumi juurde moodustatud töörühm.
Ühtne aruandlusvorm ja -keskkond teeb ettevõtjatele info sisestamise ja edastamise väga lihtsaks. Aruannete elektrooniline töötlemine aitab jõuda olukorrani, kus kord juba riigile esitatud andmeid saab kasutada kogu ulatuses ning nii era- kui ka avalikus sektoris. Enam ei tarvitse ettevõtjal esitada ühtesid ja samu andmeid mitmele riigiasutusele. Ja muidugi aitab ühtse vormi kasutuselevõtt kulutusi kokku hoida ka seetõttu, et lüheneb ettevõtjate esitatud andmete süstematiseerimisele ja töötlemisele kuluv aeg.
Tervikliku keskkonna plussiks on veel võimalus luua automaatkontroll, mis annab ettevõtjale juba andmete sisestamisel infot vigadest ja aitab nii vähendada ka hoiatuste ja trahvide hulka, mida ettevõtjad majandusaasta aruande puuduste eest igal aastal arvukalt saavad.
Eesmärgiks on avada ühtne aruandlusvorm ja -keskkond, mis laseb ettevõtjail kõrvaltegevuste asemel rohkem ette võtta, 1. jaanuaril 2010.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.