Asekantsler Marko Aavik kirjutab äriregistri e-aruandlusest ning arendatavast ühtsest aruandlusvormist ja -keskkonnast.
Eestis on registreeritud peaaegu 90 000 osaühingut, lisaks tegutseb tuhandeid aktsiaseltse ja muus vormis ettevõtteid. Nagu teada, peavad äriühingud põhitegevuse – tootmise, teenindamise jms – kõrval tegelema tõsiselt sellega, et panna mitmele ametkonnale kokku ridamisi aruandeid oma põhitegevuse ja majandusnäitajate kohta. Näiteks kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb äriregistrit pidavale kohtule esitada majandusaasta aruanne, oma osa tahab haigekassa, hulgaliselt aruandeid vajab riigi majandusstatistika tegemiseks statistikaamet ning veelgi enam andmeid-aruandeid-deklaratsioone nõuab maksu- ja tolliamet. Kusjuures kaugeltki mitte kõiki aruandeid ei saa esitada elektrooniliselt – paberaruandlus aga tähendab jällegi lisatööd.
Paberiuputus kaob
Ehkki kõik registreeritud ettevõtjad ei tegutse aktiivselt, annab kirjeldatu siiski aimu, kui tohutult töötunde kulutatakse erasektoris aruannete koostamisele, esitamisele, vigade parandamisele, muutmisele ja uuesti esitamisele. Aruannete vajalikkuses ei kahtle üldiselt ka ettevõtjad, kuid nende rohkus ja esitamise kord on põhjustanud üsnagi ohtrasti rahulolematust. Mida väiksem ettevõte, seda koormavam on praegune aruandlus. Ja Eesti ettevõtted on enamasti väikesed.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele