Lihavõtted

Suur reede on liikuv püha, mis kuulub suure nädala sisse. Mis see suur nädal siis on? Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta. Nende pühade ajalugu ja traditsioonid on alguse saanud juba väga ammusest ajast. Veidi ajaloostPalmipuudepühal ratsutas Jeesus eesli seljas Jeerusalemma. Paljud juudid rändasid pühasse linna, et tähistada üheskoos paasapüha. Inimesed tervitasid Jeesust nagu kuningat ning asetasid ta teele riideid ja palmilehti. Suur neljapäev - sel päeval meenutatakse sündmust, mida tuntakse püha õhtusöömaaja nime all. Jeesus sõi siis viimast korda koos oma jüngritega. Enne söömaaega pesi Jeesus oma jüngritel jalgu. Taolist tööd tegid tavaliselt kõige madalamad teenijad. Jeesus näitas sellega, et ta on tulnud inimesi teenima ning ta tahtis, et ka tema järgijad teeksid nõnda. Püha õhtusöömaaeg leidis aset päev enne Jeesuse ristilöömist. Söömaajal murdis Jeesus leiba, valas veini ning andis seda oma jüngritele, käskides neil seda teha, et teda mälestada. Jeesus ennustas ette oma ristilöömist ning ütles, et üks tema lähimatest sõpradest (jüngritest) reedab teda. Neljapäeva õhtul läks Jeesus oma jüngritega Ketsemani aeda palvetama. Seal võtsid sõdurid Jeesuse kinni, kinnivõtjatele näitas teed üks Jeesuse jüngreist - Juudas Iskariot.Suur reede - sel päeval oli Jeesus juudi preestrite ning hiljem ka Rooma maavalitseja Pilaatuse kohtu ees. Kuigi Pilaatus ei leidnud tal süüd, mõisteti ta siiski ristilöömise läbi surma. Veidi hiljem sel päeval, peale seda, kui Jeesust oli pilgatud ja pekstud, naelutati ta lõpuks ristile. Jeesus suri pärastlõunal, ta ihu võeti ristilt ning pandi hauda, mida valvasid sõdurid.Kristlased usuvad, et Jeesus suri suurel reedel nende eest. Tänapäeval on suur reede kurbuse ja tänulikkuse püha. See on eriline aeg andestuse palumiseks. Sellel päeval peetakse mõnel pool koguni mitu jumalateenistust. Kirikus kasutatakse palju musta värvi. Seda päeva nähakse leinamise ajana.Vaikne laupäev. Laupäeval ei läinud keegi valvatud haua juurde, sest oli juutide puhkepäev, mil ei tohtinud liikuda.Ülestõusmispüha. Kristlased usuvad, et sellel päeval tõusis Jeesus surnuist üles. Jeesus kõneles oma jüngritele, et ta lüüakse risti ning kolmandal päeval ta tõuseb surnuist. Pühapäev oligi kolmas päev ristilöömisest. Piiblilugu kõneleb, et pühapäeva hommikul läksid naised ja hiljem ka mõned jüngrid hauale ning avastasid, et see on tühi. Nad arvasid algul, et ihu on varastatud, kuid hiljem Jeesus ilmutas end neile ning kõneles nendega, näidates, et on elus. Kristlased usuvad, et surnuist ülestõusmisega Jeesus võitis surma ja patu ning surma ei pea enam kartma. Ülestõusmispüha on rõõmu, uue elu ja lootuse püha. Selle sümboliks on saanud värviküllaselt kaunistatud munad - tärkav elu.Kirikutes peetakse seda püha eriliseks rõõmupühaks. Enne tumedaks ehitud kirikud kaunistatakse rõõmsaks. Mõnedes kirikutes on jumalateenistused väga vara hommikul, ortodoksi kirikus koguni öösel. Lauldakse rõõmsaid laule ning soovitakse üksteisele häid pühi. Ülestõusmispühade puhul on tegemist kirikuaasta kõige olulisema pühaga. Ülestõusmispühad on ka esimene ja vanim püha, mida kirik hakkas algusest peale pidamaSuurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud.Suurel reedel on keelatud: kära ja müra tegemine, puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda.Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Lõuna-Eestis oli keelatud põrandate pühkimine – soetab kirpe.Toidulaud suurel reedel: kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Mida teised rahvused teevad: näiteks inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba.Lihavõttepühad tänapäevalKõige enam levinud tegevuseks on kindlasti munade värvimine. Kui veel aastaid tagasi oli peamiselt maakohtades lastel kombeks värvitud mune naabrite ja külaelanikega vahetamas käia, siis tänaseks on see komme vähehaaval hääbunud. Varasematel aegadel olid peamisteks munade dekoreerimise vahenditeks vaid looduslikud taimed (sibulakoored, kaselehed või madar). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, seoti muna umber värvilist lõnga, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis. Ka munalakid olid 20. sajandil väga levinud võteteks munavärvimise tehnikas. Tänapäeval kasutatakse munade värvimiseks peamiselt kleepse, vesipilte ja muna külge liimitud värvilisi sulgi.Hiljem saab lõbustada end nende samade munade katki koksimisega. Aga selle juures tasub järgida väikeseid salanippe – muna tuleb õigesti peos hoida ning koksida selle teravama poolega. Kelle muna katki läheb, see on kaotaja ja peab oma muna võitjale loovutama.Selleks, et kodu temaatiliselt kaunistada, armastatakse väikese aluse peale muru kasvama panna ning pajuoksi tuppa tuua. Kaunistuselementideks on kindlasti ka sammal ja esimesed kevadlilled. Kõik see värvikirevus ja rohelus tekitab mõnusalt kevadise tunde.Eestisse on jõudnud ka lihavõttejänes, kes õue, aeda või rõdule laste jaoks mune või maiustusi peidab. Lapsed peavad oma maiustused ise üles leidma.Munadepühad SetomaalSetomaal peetakse lihavõtteid vana kalendri järgi, ürituse kestvuseks on üks nädal. Alustatakse lihavõtte esimesel pühal, mis on ühtlasi kujunenud oma rahva ja Setomaa sõprade päevaks. Lihavõtted on setodel üks tähtsamaid pühi. Kui jõulud on olnud perekesksemad, siis lihavõtete ajal suheldakse rohkem külarahvaga. Noored neiud käisid kiige peal, noormehed käisid küla peal mune korjamas. Ilusamasse munakorvi pandi teadagi meelsamini ja ilusamaid mune. Lihavõttepühade hommikul ja terve järgmise nädala jooksul kõlasid kirikukellad üle külade. Sel ajal võis igaüks kirikutorni kella lööma minna.Lihavõtetel tuuakse suur tükk liha lauale, küpsetakse vasikalihapraadi ning suure laupäeva õhtul valmistatakse vasikalihasülti. Pühadelauale kuuluvad: kohupiim, kohupiimapirukas, sai, praetud kala, silk sibulaga, piim, kohv ja mitmesugused munatoidud.Lihavõtete tähtsaim toiming on pühademunade värvimine. Munade värvimist võib alustada Suurel Neljapäeval. Mune värvitakse palju ja võimalikult kirjuks. Värvimiseks kasutakse: sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneaganaid, värvilisi lõngajuppe, nartse, seemneid jm. Iga muna seotakse eraldi pakikeseks ja keritakse niidiga risti-rästi kinni. Pakitud mune keedetakse vähemalt 10 minutit. Kõige ilusam muna hoitakse kõige kallimale. Muna värvustel on oma tähendus: punane - armastus; roosa - õrnus; roheline - lootus; sinine - truudus; kollane - valskus; hall - tasadus. Kui esimese lihavõttepüha hommikul lauda istutakse, siis enne munade söömist koksitakse neid. Koksimise ajal mõtleb kumbki koksija ühe salajase soovi. Kelle muna jääb pärast koksimist terveks, selle soov läheb täide.allikad: www.folklore.ee; www.miksike.com