Autor: Aare Kirna • 19. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küberkuritegevus aastal 2007

Kujutagem ette, et te saate oma kontorisse mulliümbriku, mille sees on mälupulk. Selle peale on prinditud soliidse panga logo ja märge 4 GB. Mis te sellega teete? Ilmselt mõtlete kõigepealt, et kustutate pealoleva reklaammaterjali ära ning hakkate kasutama. Nii teetegi. Esmapilgul ei juhtu midagi. Tegelikult on pulgakese mälumaht 32 KB ja poest saab selliseid mõnekümne krooniga. Ka panga logo saab odavalt peale trükkida. Veel enne kui jõuate selle pulga arvutist välja võtta, on teie arvutis leiduv saadetud üle kogu neti laiali…Küberkuritegevuse trendidViimastel aastatel on küberkuritegevus muutunud professionaalseks. Kurikaelu huvitab praegusel ajal rohkem raha kui kuulsus, suur osa kuritegevusest tellitakse kellegi käest, allilmas on tööjaotus – need, kes oskavad pahavara kirjutada, ei levita seda kunagi ise. Pea igast arvutipoest saab endale soetada rünnakuteks vajalikud tööriistad, 42% õngitsemissaitidest on tehtud valmistööriistadega (WebAttacker, Mpack).Ühe ründe tellimine maksab tänapäeval kõigest 2000 krooni.2006 aastal oli küberkuritegevuse käive võrreldav inimkaubanduse ning kasum narkokaubanduse omaga. Samal aastal registreeriti 3,24 miljonit küberkuritegu, kusjuures 90% küberkuritegudest jääb registreerimata. Näiteks Suurbritannias registreeritakse iga 10 sekundi jooksul üks arvutikuritegu.2007. aastat võib pidada spämmi aastaks. Näiteks www.maawg.org andmeil saadeti 2007. aasta III kvartalis välja 296 miljardit soovimatut elektronteadet. Ainuüksi USA avalikule sektorile läks spämm 2007. aastal maksma 13 miljardit dollarit. Spämmisaatmist mistahes sobiva saatja-aadressiga on võimalik tellida alates 1500 krooni eest korra pealt.Oletatavalt kontrollib kuni iga neljandat arvutit keegi väljastpoolt.Mida toob tulevik?- pahavara levib rohkem kiirsuhtlusprogrammide kaudu;- sihikule võetakse virtuaalmaailmad ja Web 2.0 rakendused;- mobiiltelefonidesse jõuavad häkkerid- ussid jõuavad ka telefonidesse- isegi Mac pole enam nii turvaline kui varem.Mida teha?- lülita tulemüür sisse- hoia viirusetõrje sees- vaata, et tarkvaral oleksid paigad peal- loobu administraatori õigustest- ära kliki kõike, mida sulle näidatakse- kasuta ID-kaarti- ära kõhkle abi küsimast spetsialistidelt.
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700