On ühed välismaa mehe Dale Carnegie raamatud sõprade võitmisest ja inimeste mõjutamisest, ühel neist pealkirjaks “Ärge muretsege, hakake elama!” Samavõrd võiks tänapäeval kirjutada tarviliku teose “Ärge vihake, hakake elama!” või “Ärge asendustegelege, hakake elama!” Eriti aga “Ärge klõbistage, hakake elama!”
Üle Maa klõbistab igal hetkel tuhandeid ajakirjanikke ja kirjanikke, tegelinskeid ja ametnikke, kelle igapäevatöö kulgebki käsipidi klahvides. Lisaks kujundajad ja graafikud ja kõik mõeldavad-mõeldamatud ametid, mida kompuutritega peetakse ja sooritatakse.
Peale asja pärast klõbistamiste on tühikargamised. Igasugused kommentaariumid seisavad püsti ju suisa vahu ja õhu peal. Kas kommimine käib ajalehtede netiväljaannetes või portaalide lõpututes sügavustes – sinna puristatav ei muuda ega suuda midagi. Õelad visinad kommentaariumides on tegelikest inimestest nii võõrandunud ja lahus nähtused, et see asenduselu elamise variant on ühtlasi otsekui mingi võigas rollimäng. Näib nii, et oleme meie – ja siis on veel keegi tige-lame internetikommentaator.
Sõna öeldakse sekka samal ajal, kui endal on väga olulised asjad kadunud. Arvutiinimestel on kadunud käekiri. Netirahval on kadunud õigekiri. Kommentaatoritel on reeglina kadunud konstruktiivsus ja positiivsus. Ja mis peamine – kadunud on oma enese elu. Inimene, kes ise teeb ja loob, ei kuluta aega ja energiat selle materdamisele, mida teised teevad-loovad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele