Autor: Olavi Kärsna • 26. november 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ainuomaniku kodus tegutsevale firmale pole alati mõtet pinda üürile anda

Kodus tegutsev FIE võib alati osa kodu ekspluatatsioonikuludest ettevõtluse kuludesse kanda, kuid firmaga on asi keerulisem.

FIE ruumid kuuluvad inimesele endale ja kuludesse kandmiseks pole vaja muud, kui teenuste müüjatelt saadud arveid. Kui koju registreeritakse firma, on olukord teine. Ruum kuulub inimesele, firma on aga omaette isik. Seepärast ei saa lihtsalt niisama koduseid ekspluatatsioonikulusid firma kuludesse kanda: vaja on mingit täiendavat dokumenti, mis näitaks, miks on firma kuludesse kantud teisele isikule kuuluva varaga seotud kulusid.

Mitmed kodus tegutsevate firmade omanikud on raamatupidajalt kuulnud soovitust kohe kõik koduga seotud lepingud firma nimele ümber teha ehk kõik kodused kulud firmast läbi lasta. Kahjuks on raamatupidajate maksuseaduste tundmisega lood sagedasti nigelad. Tulumaksuseaduse N-is 48 on erisoodustuste esimese tüüpnäitena kirjas firma poolt selle töötaja eluasemekulude osaline või täielik katmine. Töötajaks on erisoodustuste mõttes ka firma ainuomanik/juhataja. Firma võib kinni maksta ainult oma tegevusega seotud pinna ekspluateerimise kulud. Selle osa kasutamise eest, kus omanik ja tema pere elab, tasutakse isiklikust maksustatud tulust.

Firmale ei pea aga tingimata osa kodust välja üürima. Omanik võib oma firmal lasta oma kodus ruumide kasutamise eest tasu võtmata tegutseda. Kui aga kodu firmale üürimine ette võetakse, peab firma üüri väljamaksmisel sellelt tulumaksu kinni pidama ning omanik saadud tulu deklareerima.

Paragrahv 48tulumaksuseaduses toob erisoodustuste tüüpnäitena firma poolt selle töötaja eluasemekulude osalise või täieliku katmise.

Kuna ainuomaniku ja tema firma raha kuulub sisuliselt (aga mitte juriidiliselt!) kõik ühte rahakotti, siis saab osa kodust firmale väljaüürimisega selle osa ekspluatatsioonikulud tasuda kõige väiksema maksukoormusega: ainult tulumaks üüritulult.

Siin on üks "aga". Kui kohalik omavalitsus sellest teada saab, nõuab see tavaliselt, et firmale väljaüüritud osa tuleb ehitusregistris registreerida mitteeluruumiks. See on tülikas protseduur, aga kui kunagi soovitakse see jälle eluruumiks teha, saab see olema veel tülikam. Seega kontorinurgakese üürile andmisega pole mõtet vaeva nägema hakata.

Kui aga kodust kasutatakse firma tegevuseks suurt osa, näiteks millegi tootmiseks või stuudiona, siis võib sellel mõte sees olla.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700