Autor: Raamatupidaja.ee • 14. november 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelarvestamine ja finantsprognoos

Eelarvestamine seisneb eelarvete koostamises. Viimaseid võib jagada põhitegevuse eelarveteks (müügiplaan, tootmisplaan, turunduskulude eelarve jne) ning finantseelarveteks (investeeringute eelarve, kassaeelarve, eelarvestatud bilanss, eelarvestatud kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, vabade rahavoogude aruanne jne).

Eelarveid koostatakse väga erinevatel eesmärkidel. Kui eelarvestamist viiakse läbi äriprojektide tasuvuse või ettevõtte väärtuse hindamiseks tuleks esmalt määratleda prognoosiperioodi pikkus. Projektil on reeglina piiratud kasulik eluiga, mille määratlemisel tuleks arvestada toote elutsükliga, kulueelistega, tehnoloogiliste muutuste ning ressursside tagavaraga. Ettevõtte hindamisel aga lähtutakse jätkuvuse printsiibist. Sellest tulenevalt koostatakse detailsed finantsprognoosid lähiaastateks (Eestis tavaliselt 3-5 aastat) ning sealt edasi eeldatakse ettevõtte stabiilset arengut.

Väga oluliseks etapiks eelarvete koostamisel on käibe prognoosimine. Paljud kasumiaruande ja bilansi kirjad on otseses funktsionaalses seoses realiseerimise netokäibega. Käibe prognoosimiseks on mitmeid meetodeid („ülalt alla meetod”, „alt-üles meetod” jm). Käibe prognoosimisel on soovitatav eristada hinnakasvu ning käibe mahulist suurenemist, kuna viimane võib kaasa tuua vajaduse investeerida põhi- ja käibevaradesse; oligopoolsetel turgudel tuleks arvestada ka konkurentide võimalike reageeringutega ettevõtte sammudele suurendada oma turuosa.

Osad bilansikirjed sõltuvad aga ettevõtte juhtkonna strateegilisest otsustest kapitali struktuuri kujundamise, dividendipoliitika jms vallas. Lisaks traditsioonilistele kirjetele kasutatakse prognooside koostamisel nn balansseerivaid kirjeid („üleliigne raha” aktivas või „etteplaneerimata laen” passivas).

Äriprojektide tasuvuse ning ettevõtte väärtuse hindamisel lähtutakse oodatavatest vabadest rahavoogudest, mida saab leida eelarvestatud bilansi ja kasumiaruande baasil. Vabad rahavood on leitavad lisades ärikasumile põhivara kulumi ning lahutades investeeringud põhivaradesse ja puhaskäibekapitali. Ettevõte saab kasutada vabasid rahavooge dividendide või intresside maksmiseks, laenude tagasimakseteks, omaaktsiate omandamiseks või rahatagavara loomiseks. Äriprojektide hindamisel tuleb silmas pidada, et arvestada saab üksnes projektiga seonduvate täiendavate rahavoogudega ning pöördumatuid (st. juba tehtud) kulutusi ei tohi rahavoogude leidmisel arvestada.

Finantsprognooside tegemisel on ohuks inimestele (ning eriti ettevõtjatele) omane liigne optimism ja enesekindlus. Erinevad riskianalüüsi meetodid (sensitiivsusanalüüs, stsenaariumianalüüs) aitavad kujundada parema nägemuse sellest, mis võib juhtuda, kui tulevik ei kujune selliseks nagu oodatakse.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700