1. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütles, et varasemalt kajastatud jälitusinfo realiseerimiste ja arvevabrikute tegevuste tõkestamise kõrval on oluline esile tõsta ka uurijate aeganõudvat ja keerulist tööd kriminaalasjade realiseerimisjärgsel menetlemisel, kus olenevalt algselt saadud tõenditest, juhtumi keerukusest ja paljudest muudest asjaoludest, võib eeluurimiseks kuluv aeg olla väga erineva pikkusega.

Selleks et tagada riiigile tekitatud kahjude laekumine,on prokuratuuri saadetud kriminaalasjadesarestitudkahtlustatavate varasid ligi 16 miljoni krooni väärtuses.

Kolmandakvartali lõpu seisuga oli uurimisosakonna menetluses 112 kriminaalasja,kuskogukahju ulatub 443 miljoni kroonini. Nendega ära hoitudvõimalikkahju on üle 9 miljoni krooni ning arestiga on tagatud üle 56 miljoni krooni suurune summa.

Olulisemad juhtumid,mis saadeti prokuratuuri kolmandas kvartalis.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talitussaatisprokuratuurimetsavaldkonnaga seotud kriminaalasja,kus kahtlustuse kohaselt on jäänudriigieelarvesse laekumata tulu

kolme äriühingu juhatuse liikmenaperioodil 1997. a kuni 1999.maksudeklaratsioonides tahtlikku valeandmete esitamist,mille tulemusel maksusumma jäi väiksemaksseaduse aluseltasumisele kuuluvast summast.Tuvastatud kahjusummas kajastub nii varifirmade kasutamisega seotud tasumata jäänud käibemaks kui ka kahtlustatavaja tema kontrolli alla olevate ettevõtetepoolt deklareerimata jäänud tulumaks.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnaPõhja talitus saatis prokuratuurikuue kahtlustatavagakütusevaldkonnas toimunud maksupettust puudutavakriminaalasja, kus põlevkivi tootjatelt ostetudpõlevkiviõlihinna tõstmine ja langetamineläbikuriteo organiseerijate kontrolli all olevateerinevate varifirmadevõimaldasriigilt alusetult tagasi küsida käibemaksu. Maksupettus, millega kahtlustuse kohaselt tekitati riigile kahju 4 022 637 krooni suuruses summas, leidis aset 2001.ja 2002.aastal.Selleks korraldati maksupettuse organiseerijate poolt kahe varifirma loomine ning variisikute vormistamine nende varifirmade juhatuse liikmeteks. Kolmas variisik vormistati kahe tegutseva ettevõtte juhatuse liikmeks. Kõigi nelja äriühingu üle omasid koos kontrolli kaks isikut, kes on kahtlustatavadmaksupettuse organiseerijatena. Kõik see kokku andis maksupettuse organiseerijatele võimaluse kajastada ettevõtte raamatupidamises ja deklaratsioonides kauba soetamist kõrgema väärtusega ning seeläbi panna toime ka maksupettus summas4 022 637 krooni suuruses summas. Täiendavalt üritati riigilt välja petta 11 231 987 krooni, mille tagastamine peatati seoses kriminaalmenetluse alustamisega.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnaPõhja talitus saatis prokuratuurikuue kahtlustatavaga (sh üks juriidiline isik)kriminaalasja,mis puudutab fiktiivsete arvete esitamist ja seeläbi käibemaksupettuse läbiviimist tarkvara litsentsi ostmise valdkonnas.Skeemi kohaseltkajastasäriühinguaastatel2002 kuni 2004omaraamatupidamises teadlikult fiktiivseid arveid tarkvara litsentsi ostu kohta, mida ta tegelikkuses ei saanud. Sellega pandi toime maksupettus 6 795 187 krooni ulatuses.

Kolme kahtlustatava pooltväljastativarifirma nimel arved tegutsevale äriühingule, kelleltekkis seeläbivõimalus suurendada sisendkäibemaksu ja seda maha arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust. Seejärel vahetati esimene varifirma välja järgmise varifirmaga, millise nimel jätkati fiktiivsete arvete

väljastamist.Sellega suurendati fiktiivsete arvete aluselkäibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu summat ning ühtlasi vähendatiebaseaduslikult tasumisele kuuluvat käibemaksu summas

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnaPõhja talitussaatis prokuratuuri kriminaalasja,kus kahtlustuse kohaselt müüdi perioodil 2004 - 2005 äriühingu nimel teisele ettevõttele valenime all suurtes kogustes suhkrut. Suhkrut pakkus äriühingumüügiks telefoni teel, esinedes vale nime all. Kokku müüs kahtlustatav oma tegelikku nime varjates ettevõttele 1 334 000 kgsuhkrut, mille eestlaekus äriühingu arveldusarvele kokku enam kui 15 miljonit krooni.Raha kanti edasi teistele arveldusarvetele, kust see võeti seejärel pangaautomaatidest välja. Kahtlustatav jättis 2004 ja 2005 maksuhaldurile deklareerimata tema poolt teostatud tehingutest tekkinud käivet kokku summas 12 789 647 krooni ja riigieelarvesse kandmata käibemaksu kokku 2 302 136 krooni.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütles, etselliste pettusteavastamineoneriti oluline seetõttu, et käibemaksupettusedon väga keerukad ning tegemist on varjatud kuriteo liigiga, kus kannatanuks on riik ja käibemaksupettuste organisaatorid ise ametlikus asjaajamises ei figureeri."Maksupettuste avastamine on pikaajalisesüsteemse ja sihipärase töö vili,kus eriti oluline onraskete majanduskuritegude avastamiseks vajalikukompetentsi olemasolu",lisas Kuus.

Kokku onuurimisosakonna poolt9 kuuga prokuratuurisaadetud107 kriminaalasja, millest25 olid seotud maksupettustega, kus kogukahju ületas 150 miljoni krooni suuruse summa.Kaheksaprokuratuuri saadetud kriminaalasja oli seotud narkokuritegudega ning 66 salakaubaveo ning alkoholi, kütuse ja tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega, kustäiendavalthoitiära enam kui 21 miljon kroonise kahju tekkimineriigile. Prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arestitikahtlustatavate vara enam kui 37 miljoni krooni ulatuses.

Autor: Liis Plakk