21. september 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õppepuhkuse õigus ei laiene täiskoormusega õppurile

Õppepuhkusele on seadusest tulenev õigus ainult neil üliõpilastel, kes õpivad osakoormusega või eksternina.

Päevasesse õppevormi või täiskoormusega õppima asuvad töölepingu alusel töötavad ja avalikus teenistuses töötavad isikud ei saa seaduse alusel õppepuhkust nõuda. Õppima asumise plaanidega töötajad peaks juba tööle asumisel tööandjaga kokku leppima millistel tingimustel on neil võimalik seoses õpingutega puhkust saada. Kindlustunde tagaks vastava kokkuleppe sätestamine töölepingus.

Täiskasvanute koolitusega seotut reguleerib Eestis täiskasvanute koolituse seadus, milles on ära toodud kõik õppepuhkuse saamise alused. Nimetatud seaduse mõistes on täiskasvanud õppija see, kelle jaoks ei ole õppimine põhitegevus ehk siis inimene, kes käib koolis töö vms kõrvalt.

Täiskasvanute koolituse seaduses on sätestatud täiskasvanute tasemekoolituse, tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolitusega seotu. Vaadates lähemalt tasemekoolitust - seaduse kohaselt võimaldab tasemekoolitus õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe õppevormis kutsekeskharidust põhi­hariduse baasil, osakoormusega või eksternina kutsekesk­haridust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina kõrgharidust. Regulatsioonist on välja jäetud täiskoormusega ja päevases õppes kõrgharidust omandavad inimesed, hoolimata sellest, kas nad teevad seda muu põhitegevuse kõrvalt või mitte. Sellega on neil välistatud võimalus seaduse alusel tööandjalt õppepuhkust nõuda.

Aastate jooksul on erinevates ülikoolides välja töötatud õppekavasid mõeldes praktiseerivatele tööl käivatele inimestele, et nad saaksid praktika kõrvalt end teoreetiliselt täiendada. Samal eesmärgil on ülikoolide juurde loodud avatud ülikoolid. Mõlemal juhul on suurel osal erialadest võimalik õppida täiskoormusega, tagamaks võimalust omandada teaduskraad tavapärase ajaga. Õppekorraldus on küll erinev, mõnes koolis käiakse iga kuu üks nädal, teises jälle iga nädal kindlad õhtupoolikud vms.

Nii päevases õppevormis kui ka täiskoormusega kõrghariduse omandamine ja töötamine samal ajal on muutunud väga sagedaks.

2004. aasta lõpus valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõu, milles tehti ettepanek kaotada seadusest sealolevad kitsendused ja teha seadus kehtivaks kõigile sh muu põhitegevuse kõrvalt õppijaile. Ettepanekut tehes viidati asjaolule, et täiskasvanute koolituse seaduse vastuvõtmisest 1993. aastal on tööelu muutunud oluliselt paindlikumaks. Eelnõu lükati tagasi. Haridus- ja teadusministeerium asus seisukohale, et täiskoormusega õppimine ja samal ajal töötamine ohustab teadmiste ja oskuste omandamist ja seab ohtu tööl käivate ja täiskoormusega õppivate inimeste tervise.

Seega on hulgaliselt õppimisvõimalusi neile, kes soovivad õppida ja kes on piisavalt tahtejõulised, et seda töö kõrvalt täiskoormusega teha. Kuid samas ei ole neile tagatud võimalust võtta õppepuhkust, nii nagu see on tagatud osakoormusega või eksternina õppijatele. Mis tähendab tegelikkuses, et Haridus- ja teadusministeeriumi eesmärk hoida ära täiskoormusega õppivate inimeste tervise ohustamist on ebaõnnestunud ja nende inimeste tervis on veelgi enam ohus – riik on taganud küll õppimisvõimalused, kuid ei ole taganud õpingute ajal õppepuhkuse võimalust võrdväärselt õppuritega, kelle koormus on oluliselt väiksem ja õpingud kestavad kokkuvõttes aastaid kauem.

Täiskoormusega või päevaõppes õppivatel üliõpilastel jääb loota vaid tööandja vastutulelikkusele. Viimane on kergem ilmnema, kui õpitav kattub tööandja huvidega. Oluliselt raskem on kindlasti olukord, kui õpitakse erialal, millele tööandja enda jaoks väljundit ei näe.

Seega tulles tagasi alguse juurde – kui on soov õppima asuda, siis tuleks see teema tõstatada juba tööandjaga töölepingu tingimuste läbirääkimistel ja sõlmida kohe kindlad kokkulepped.

Ülikooliseadus (paragrahvid 23, 301)

- Ülikoolis võib toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe.- Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti, osakoormusega õppes vähem kui 75 protsenti.- Eksternõppes on isikul võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. (paragrahv 18)Rakenduskõrgkooli seadus

- Rakenduskõrgkoolis võib toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe.

- Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti, osakoormusega õppes vähem kui 75 protsenti.- Eksternõppes on õppimine õppuri iseseisev tegevus, mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada rakenduskõrgkoolis osutatavaid õppekavajärgseid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris.

Täiskasvanute koolituse seadus (paragrahv 8)

- Tasemekoolituses osalemiseks antakse õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul.- Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust:1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva;2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva;3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva;4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva.- Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu 10 päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.- Lisaks ettenähtud õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni 7 kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal.

Autor: Raili Reimer

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700