Tagantjärele tekkinud käibemaksukohustuse peab FIE maksma omast taskust kinni

Käibemaksukohustuslaste registrisse sattutakse kas vabatahtlikult - kui käive ei ole veel 250 000 kroonini jõudnud - või sunniviisiliselt, kui käive on kalendriaastas selle piiri ületanud. Sunniviisiliselt maksukohustuslaseks registreerimisel on jällegi kaks võimalust: kas teeb seda ettevõtja ise või maksuamet omal algatusel.

Maksuamet räägib, et käibemaksukohustuslaseks registreeritakse nende algatusel palju rohkem FIE-sid kui firmasid. Põhjus on ilmselt selles, et FIE-d ei ole osanud käibel silma peal hoida, sest pole endale täpselt aru andnud, mida see käibemaksukohustus ikkagi tähendab. Kui aga kalendriaasta läbi ja tuludeklaratsiooni E-lisal on tulu, s.t käive, suurem kui 250 000, on maksuametile selge, et tuleb välja selgitada kuupäev, millal ettevõtja käive üle 250 000 läks, ja ta sellest päevast tagantjärele käibemaksukohustuslaseks registreerida.

Kui käive ületas 250 000 krooni, oleks tulnud ennast maksukohustuslaseks registreerida ning hakata tegema kõike seda, mida käibemaksukohustuslane tegema peab, muuhulgas ka lisama oma arvetele käibemaksu. See on antud juhul see kõige sandim asi. Nüüd tuleb neile klientidele, kellele müüdi midagi pärast seda, kui käive üle 250 000 läks, välja kirjutada uued arved, kus senisele hinnale on lisatud ka käibemaks - enamasti 18%. Mitte kõik kliendid ei taha sama asja eest tagantjärele pea viiendiku jagu rohkem maksta. Siis peab ettevõtja nende käibemaksu omast taskust riigile maksma. Tagantjärele registreerimisel lisanduvad viivised 0,06% päevas, sest riik oleks pidanud käibemaksu tegelikult kätte saama juba varem.

Sellest aastast lubab raamatupidamise seadus raamatupidamise kokku panna pärast aasta lõppu ehk enne tuludeklaratsiooni täitmist. Sellegipoolest peab käivet aasta sees jälgima, et ei tekiks üllatust seoses käibemaksukohustusega.