Autor: Aidi Kallavus • 4. aprill 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kirjeldatud struktuuri korral ei maksustata juhatuse liikme omanduses oleva äriühingu poolt osutatud teenuseid tulumaksuga äriühingu tasandil, ning juhatuse liikme omanduses oleval äriühingul tekib maksukohustus alles hetkel, kui viimane otsustab dividende maksta. Kui juhatuse liikmele makstaks juhatuse liikme tasu otse, siis lasuks äriühingul nii tulumaksu kinnipidamise kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt hoiavad pooled teenuste ostmisega seoses kokku sotsiaalmaksu kohustuse võrra maksukulusid.

Oluline on märkida, et maksustamisel tuleb lähtuda tehingute tegelikust majanduslikust sisust, st maksuhalduril on õigus jätta tähelepanuta maksumaksja poolt tehingule antud juriidiline vorm, kui see ei vasta tehingu tegelikule majanduslikule sisule. Maksukorralduse seaduse (edaspidi nimetatud ka MKS) § 84 sätestab, et kui tehingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule.

Järelikult on maksukohustuse tekkimise kindlaks tegemiseks esmatähtis välja selgitada, milles seisneb konsultatsiooniteenuste sisu. Kui konsultatsiooniteenuste sisuks ei ole äriühingule juhtimiskonsultatsioonide osutamine igapäevase äriühingu juhtimise raames ning suhe kahe äriühingu vahel ei ole sõlmitud maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil, tuleb lähtuda sellest, et juhatuse liikme äriühingule makstavate summade näol on tegemist tõepoolest kahe äriühingu vahelise tehinguga.

Samas vastupidises situatsioonis, kus tehingu tegelik majanduslik sisu on juhatuse liikmele tasu maksmine, siis lähtudes MKS §-st 84 jäetakse tähelepanuta, et tasu makstakse välja kahe äriühingu vahelise konsultatsiooniteenuste lepingu alusel teisele residendist äriühingule ning maksuhalduril on õigus juhatuse liikmega seotud firmale makstud summa ümber hinnata maksustatavaks tulumaksu ja sotsiaalmaksuga.

Eelkõige võib maksuhaldur põhjendada enda nõuet sellega, et juhatuse liikme ülesanne on äriseadustikust tulenevalt juhtida äriühingu igapäevast äritegevust ning tal on õigus nõuda juhatuse liikme ülesannete täitmise eest mõistlikku tasu (viide jaluses 1). Maksustamise aspektist ei oma tähendust, kas juhatuse liikmele makstakse tasu ülesannete täitmise eest temale endale või temaga seotud äriühingule: tehingu tegelik majanduslik sisu on juhatuse liikmele tasu maksmine ülesannete täitmise eest, mida eeldatakse juhatuse liikmelt, sealhulgas olemasolevate teadmiste kasutamine äriühingu juhtimisel.

Juhime tähelepanu sellele, et maksuhalduril ei ole alust rakendada MKS § 84 näiteks olukordades, kus juhatuse liige osutab äriühingule juhtimiskonsultatsioone enda omanduses oleva äriühingu kaudu ja mis äriühingu ettevõtluse käigus edasi müüakse viimase klientidele või kui juhatuse liikme äriühing osutab äriühingule selliseid teenuseid, millede täitmist ei saa äriseadustiku mõttes juhatuse liikmelt endalt eeldada. MKS § 84 saab rakendada vaid juhul, kui maksuhaldur tõendab, et maksumaksja on maksukohustuse tekkimisest tahtlikult kõrvale hoidunud. Rõhutame, et maksuhaldur on asunud praktikas viidatud paragrahvi üha agaramalt erinevates situatsioonides rakendama, mistõttu ei ole tegemist pelgalt teoreetilise maksuriskiga.

1. Kingo, M. Juhatuse liikme tasu maksmise regulatsioon. MaksuTark 2006, märts.