Maksukulude kokkuhoidmiseks makstakse tihtilugu juhatuse liikmele minimaalset tasu või ei maksta üldse, samas aga osutab juhatuse liikme omanduses olev äriühing äriühingule juhtimisteenuseid. Riigil jääb sellist struktuuri kasutades saamata sotsiaalmaks. Käesolevaga sooviksime lugejate tähelepanu pöörata riskidele, mis sellise korraldusega kaasneda võivad maksuhalduri kontrolli korral.
Kirjeldatud struktuuri korral ei maksustata juhatuse liikme omanduses oleva äriühingu poolt osutatud teenuseid tulumaksuga äriühingu tasandil, ning juhatuse liikme omanduses oleval äriühingul tekib maksukohustus alles hetkel, kui viimane otsustab dividende maksta. Kui juhatuse liikmele makstaks juhatuse liikme tasu otse, siis lasuks äriühingul nii tulumaksu kinnipidamise kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt hoiavad pooled teenuste ostmisega seoses kokku sotsiaalmaksu kohustuse võrra maksukulusid.
Oluline on märkida, et maksustamisel tuleb lähtuda tehingute tegelikust majanduslikust sisust, st maksuhalduril on õigus jätta tähelepanuta maksumaksja poolt tehingule antud juriidiline vorm, kui see ei vasta tehingu tegelikule majanduslikule sisule. Maksukorralduse seaduse (edaspidi nimetatud ka MKS) § 84 sätestab, et kui tehingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule.
Järelikult on maksukohustuse tekkimise kindlaks tegemiseks esmatähtis välja selgitada, milles seisneb konsultatsiooniteenuste sisu. Kui konsultatsiooniteenuste sisuks ei ole äriühingule juhtimiskonsultatsioonide osutamine igapäevase äriühingu juhtimise raames ning suhe kahe äriühingu vahel ei ole sõlmitud maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil, tuleb lähtuda sellest, et juhatuse liikme äriühingule makstavate summade näol on tegemist tõepoolest kahe äriühingu vahelise tehinguga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele