Autor: Raamatupidaja.ee • 11. juuli 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IAS 21 ei käsitle välisvaluutariskimaandamisinstrumentide arvestust (välja arvatud need instrumendid, mismaandavad välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringu riski). Sedavaldkonda käsitleb IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

1998. aastal täiendati IAS 21paragrahvi 2 viitega standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine jamõõtmine”.

1999. aastal muudeti paragrahvi 46,et asendada viited standardile IAS 10 “Võimalikud sündmused jabilansipäevajärgsed sündmused” viidetega standardile IAS 10 (muudetud 1999)“Bilansipäevajärgsed sündmused”.

Standardiga IAS 21 on seotudjärgmised SIC tõlgendused:

– SIC-7: "Euro kasutuselevõtt";

– SIC-11: "Välisvaluutatehingud– valuuta olulisest devalveerimisest tulenevate kahjumitekapitaliseerimine";

– SIC-19: "Aruandevaluuta –mõõtmine ja esitamine finantsaruannetes vastavalt standarditele IAS 21 ja IAS29";

– SIC-30: "Aruandevaluuta –ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Eesmärk <_o3a_p />  <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1–6 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />7 <_o3a_p />Välisvaluutatehingud <_o3a_p />8–22 <_o3a_p />Esmane kajastamine <_o3a_p />8–10 <_o3a_p />Kajastamine järgmistel bilansipäevadel <_o3a_p />11–12 <_o3a_p />Valuutakursi vahede kajastamine <_o3a_p />13–22 <_o3a_p />Netoinvesteering välismaisesse majandusüksusesse <_o3a_p />17–19 <_o3a_p />Lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />20–22 <_o3a_p />Välismaiste äriüksuste finantsaruanded <_o3a_p />23–40 <_o3a_p />Välismaiste äriüksuste liigitamine <_o3a_p />23–26 <_o3a_p />Välismaised äriüksused, mis on lahutamatud aruandva ettevõtte äritegevusest <_o3a_p />27–29 <_o3a_p />Välismaised majandusüksused <_o3a_p />30–38 <_o3a_p />Välismaise majandusüksuse võõrandamine <_o3a_p />37–38 <_o3a_p />Muutus välismaise äriüksuse liigituses <_o3a_p />39–40 <_o3a_p />Kõik muutused valuutakurssides <_o3a_p />41 <_o3a_p />Valuutakursi vahede maksumõju  <_o3a_p />41 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />42–47 <_o3a_p />Üleminekusätted <_o3a_p />48 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />49 <_o3a_p />

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Ettevõte võib olla seotudvälistegevusega kahel viisil. Ta võib teostada välisvaluutatehinguid või tavõib omada välismaiseid äriüksusi. Selleks, et hõlmata välisvaluutatehinguid javälismaiseid äriüksusi ettevõtte finantsaruannetes, peab tehinguid kajastamaettevõtte aruandevaluutas ning välismaiste äriüksuste finantsaruanded tulebümber arvestada ettevõtte aruandevaluutasse.

Peamised probleemid välisvaluutatehinguteja välismaiste äriühingute arvestuses on otsustamine, millist valuutakurssikasutada ja kuidas kajastada finantsaruannetes kursimuutustest tulenevaidfinantsmõjusid.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse:

a) välisvaluutatehingute arvestamisel; ja

b) nende välismaiste äriüksustefinantsaruannete ümberarvestamisel, mis on kaasatud ettevõttefinantsaruannetesse kas konsolideerimise teel, proportsionaalsekonsolideerimise teel või kapitaliosaluse meetodil.1

2. Käesolev standard ei käsitlevälisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestust, välja arvatud sellistevaluutakursivahede kajastamine, mis tekivad välisvaluutakohustusest, mida onarvestatud kui välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringuriskimaandamisinstrumenti. Teisi riskimaandamisinstrumentide arvestamiseaspekte, sealhulgas ka riskimaandamisinstrumentide arvestuse  rakendamisekriteeriume, käsitletakse standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamineja mõõtmine”.

3. Käesoleva standardiga asendataksestandard IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjude arvestamine”, mis kinnitati1983. aastal.

4. Käesolev standard ei sätesta,millises valuutas ettevõte peab oma finantsaruanded esitama.Tavaliselt kasutabettevõte oma asukohariigi valuutat. Kui ettevõte kasutab mõnda muud valuutat,nõuab käesolev standard, et avalikustataks selle valuuta kasutamise põhjus.Käesolev standard nõuab ka aruandevaluuta muutmise puhul põhjuseavalikustamist.2

5. Käesolev standard ei käsitleettevõtte finantsaruannete ümberarvestamist aruandevaluutast mõnda muussevaluutasse tolle valuutaga harjunud aruande kasutajate mugavuse huvides võimuudel samalaadsetel põhjustel.3

6. Käesolev standard ei käsitlenende rahavoogude esitamist rahavoogude aruandes, mis tekivadvälisvaluutatehingutest ja välismaiste äriüksuste rahavoogudeümberarvestamisest (vt IAS 7 “ Rahavoogude aruanded”).

MÕISTED

7. Käesolevas standardis kasutataksejärgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Välismaine äriüksus on aruandvaettevõtte tütarettevõte, sidusettevõte, ühisettevõte või filiaal, mille tegevusbaseerub või mille tegevust viiakse läbi riigis, mis ei ole aruandva ettevõtteasukohariik.

Välismaine majandusüksus onvälismaine äriüksus, mille tegevus ei ole aruandva ettevõtte tegevuselahutamatu osa.

Aruandevaluuta on finantsaruanneteesitamisel kasutatav valuuta.

Välisvaluuta on valuuta, mis ei oleettevõtte aruandevaluuta.

Valuutakurss on kahe valuutateineteise vastu vahetamise kurss.

Valuutakursi vahe on erinevus, mistuleneb sellest, kui kajastada sama hulka välisvaluuta ühikuid aruandevaluutaserinevate valuutakurssidega.

Sulgemiskurss on kahe valuutavaheline hetkekurss (spot-kurss) bilansipäeval.

Netoinvesteering välismaisessemajandusüksusesse on aruandva ettevõtte osalus antud majandusüksusenetovarades.

Monetaarsed varad ja kohustised onraha ning vara ja kohustised, mis laekuvad või kuuluvad maksmisele fikseeritudvõi kindlaksmääratavates rahasummades.

Õiglane väärtus on summa, mille eeston teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingusvõimalik vahetada vara või arveldada kohustist.

VÄLISVALUUTATEHINGUD

Esmane kajastamine

8. Välisvaluutatehing on tehing, mison fikseeritud või nõuab tasumist välisvaluutas, sealhulgas tehingud, mistulenevad sellest, kui ettevõte kas:

a) ostab või müüb kaupu võiteenuseid, mille hind on fikseeritud välisvaluutas;

b) võtab või annab laenu, kuitasumisele või laekumisele kuuluvad summad on fikseeritud välisvaluutas;

c) saab täideviimata valuutavahetuselepingu osapooleks; või

d) muul viisil omandab või võõrandabvarasid või võtab või arveldab kohustisi, mis on fikseeritud välisvaluutas.

9. Välisvaluutatehingu esmaselkajastamisel aruandevaluutas arvestatakse välisvaluuta summa ümberaruandevaluutaks, kasutades aruandevaluuta ja välisvaluuta vahelist kurssi tehingukuupäeval.

10. Tehingukuupäeva valuutakurssinimetatakse tihti hetkekursiks (spot-kursiks). Praktilistel põhjustelkasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudselt sama tehingukuupäeva tegelikukursiga; näiteks võib kõigi antud perioodi jooksul samas valuutas teostatudtehingute suhtes kasutada nädala või kuu keskmist kurssi. Samas juhul, kuivaluutakursid oluliselt kõiguvad, ei anna perioodi keskmise kursi kasutamineusaldusväärset tulemust.

Kajastamine järgmistelbilansipäevadel

11. Igal bilansipäeval:

a) välisvaluutas fikseeritudmonetaarseid varasid ja kohustisi kajastatakse, kasutades sulgemiskurssi;

b) välisvaluutas fikseeritudmittemonetaarseid varasid ja kohustisi, mida kajastatakse algsessoetusmaksumuses, kajastatakse kasutades tehingukuupäeva kurssi; ja

c) välisvaluutas fikseeritudmittemonetaarseid varasid ja kohustisi, mida kajastatakse õiglases väärtuses,kajastatakse, kasutades nende väärtuste määramise ajal kehtinud valuutakursse.

12. Objekti bilansiline maksumusmääratakse kindlaks kooskõlas vastavate rahvusvahelisteraamatupidamisstandarditega (IAS). Näiteks võib kajastada teatudfinantsinstrumente ja materiaalset põhivara õiglases väärtuses võisoetusmaksumuses. Olenemata sellest, kas bilansiline maksumus määrataksesoetusmaksumuse või õiglase väärtuse põhjal, arvestatakse niimoodivälisvaluutas määratud objektide maksumused aruandevaluutasse ümber vastavaltkäesolevale standardile.

Valuutakursi vahede kajastamine

13. Paragrahvides 15–18 sätestataksekäesolevas standardis nõutud välisvaluutatehingutega seotud valuutakursi vahederaamatupidamiskäsitlus. Need paragrahvid hõlmavad põhikäsitlust nendevaluutakursi vahede osas, mis tekivad mingi valuuta olulisest devalveerumisestvõi odavnemisest, mille vastu praktilised riskimaandamise võimalused puuduvadning mis mõjutab kohustisi, mida ei saa arveldada ja mis tulenevad otseselthiljutisest vara omandamisest, mille kohta arve on väljastatud välisvaluutas.Selliste valuutakursi vahede suhtes lubatud alternatiivne käsitlus on esitatudparagrahvis 21.

14. Käesolev standard ei käsitlevälisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestust, välja arvatud sellistevaluutakursivahede kajastamine, mis tekivad välisvaluutakohustisest, mida onarvestatud kui välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringuriskimaandamisinstrumenti. Teisi riskimaandamisinstrumentide arvestamiseaspekte, sealhulgas ka riskimaandamisinstrumentide arvestuse rakendamisekriteeriume, käsitletakse standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamineja mõõtmine”.

15. Valuutakursi vahesid, mistekivad monetaarsete varade ja kohustiste arveldamisel või ettevõttemonetaarsete varade ja kohustiste kajastamisel erinevate kurssidega nendest,millega need algselt arvele võeti või eelmistes finantsaruannetes kajastati,tuleb kajastada tulu või kuluna nende tekkeperioodil, välja arvatud needvaluutakursi vahed, mida käsitletakse vastavalt paragrahvidele 17 ja 19.

16. Valuutakursi vahe tekib igavälisvaluutatehingust tuleneva monetaarse vara või kohustise puhul, kuitehingupäeva ja arvelduspäeva vahel toimub muutus valuutakursis. Kui tehingarveldatakse samal arvestusperioodil kui see tekkis, kajastatakse koguvaluutakursi vahe sellel perioodil. Samas, kui tehing arveldatakse järgmiselarvestusperioodil, siis määratakse kuni tasumise perioodini igal vahepealselperioodil kajastatav valuutakursi vahe kindlaks vastavalt valuutakursimuutusele sellel perioodil.

Netoinvesteering välismaisessemajandusüksusesse

17. Valuutakursi vahed, mis tekivadseoses monetaarsete varade ja kohustistega, mis sisuliselt moodustavad osaettevõtte netoinvesteeringust välismaisesse majandusüksusesse, tuleb ettevõttefinantsaruannetes kajastada omakapitalis kuni netoinvesteeringurealiseerimiseni, mil vastavalt paragrahvile 37 peab need vahed kajastama kastulu või kuluna.

18. Ettevõttel võib olla monetaarnevara või kohustis, mis kuulub tasumisele välismaisele majandusüksusele võiselle poolt. Selline objekt, mille tasumist lähemas tulevikus ei planeerita jamille tasumine lähitulevikus ei ole tõenäoline, sisuliselt suurendab võivähendab ettevõtte netoinvesteeringut sellesse välismaisesse majandusüksusesse.Sellised monetaarsed varad ja kohustised võivad hõlmata pikaajalisi nõudeid võilaene, kuid ei sisalda nõudeid ostjate vastu ega hankijatele tasumata arveid.

19. Valuutakursi vahed, mis tekivadvälisvaluutakohustisest, mida arvestatakse kui välismaisesse majandusüksusessetehtud netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumenti, kajastatakse ettevõttefinantsaruannetes omakapitali osana kuni netoinvesteeringu realiseerimiseni,mil vastavalt paragrahvile 37 peab neid kajastama kas tulu või kuluna.

Lubatud alternatiivkäsitlus

20. Paragrahvis 21 käsitletavatevaluutakursi vahede põhikäsitlus on esitatud paragrahvis 15.

21. Valuutakursi vahed võivadtekkida mingi valuuta olulisest devalveerumisest või odavnemisest, mille vastupraktilised riskimaandamise võimalused puuduvad ning mis mõjutab kohustisi,mida ei saa arveldada ja mis tulenevad otseselt vara hiljutisest omandamisestvälisvaluutas. Sellised valuutakursi vahed lisatakse vastava vara bilansiliselemaksumusele, eeldusel, et korrigeeritud bilansiline maksumus ei ületaasendusmaksumust ega vara müügi või kasutamisega kaetavat väärtust, sõltuvaltsellest, kumb on madalam.4

22. Valuutakursi vahesid ei lisatavara bilansilisele maksumusele, kui ettevõte saab arveldada vara omandamiseltekkinud välisvaluutas fikseeritud kohustist või maandada valuutakursiriskisellise kohustise suhtes. Samas on valuutakursikahjum osa otseselt varagaseotud kulutustest, kui kohustist ei ole võimalik arveldada ning puuduvadpraktilised riskimaandamise võimalused; näiteks juhul, kui valuutavahetusekontrollmehhanismide tõttu saadakse välisvaluutat hilinemisega. Seetõttu,vastavalt lubatud alternatiivkäsitlusele, vaadeldakse välisvaluutas arveldatavavara soetusmaksumusena sellist summat aruandevaluutas, mille ettevõte lõpukspeab tasuma oma kohustiste arveldamiseks, mis on otseselt tulenenud varahiljutisest omandamisest.

VÄLISMAISTE ÄRIÜKSUSTEFINANTSARUANDED

Välismaiste äriüksuste liigitamine

23. Meetod, millega välismaiseäriüksuse finantsaruandeid ümber arvestatakse, sõltub sellest, milline on selleäriüksuse finantseerimise ja tegevuse seos aruandva ettevõttega. Sel eesmärgilliigitatakse välismaised äriüksused kas “välismaisteks äriüksusteks, mis onlahutamatud aruandva ettevõtte äritegevusest,” või “välismaisteksmajandusüksusteks”.

24. Välismaine äriüksus, mis onlahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest, teostab oma äri nii, nagu seeoleks aruandva ettevõtte tegevuse laiendus. Näiteks võib sellise välismaiseäriüksuse tegevus piirduda aruandvast ettevõttest imporditud kaupade müügiga jatasu edastamisega aruandvale ettevõttele. Sellistel juhtudel on kursimuutuselaruandevaluuta ja välismaise äriüksuse asukohariigi valuuta vahel peaaegu vahetumõju aruandva ettevõtte äritegevuse rahavoole. Seega mõjutab kursimuutus pigemvälismaise äriüksuse valduses olevaid konkreetseid monetaarseid varasid jakohustisi kui aruandva ettevõtte netoinvesteeringut sellesse äriüksusesse.

25. Seevastu välismainemajandusüksus akumuleerib raha ja teisi monetaarseid varasid ja kohustisi,tekitab kulusid, genereerib tulu ja võtab vajaduse korral laenu põhiliseltkohalikus valuutas. Ta võib teha tehinguid ka välisvaluutas, sealhulgastehinguid aruandevaluutas. Kui kurss aruandevaluuta ja kohaliku valuuta vahelmuutub, siis on sellel vaid vähene vahetu mõju või pole mingit vahetut mõju eivälismaise majandusüksuse ega aruandva ettevõtte praegusele ja tulevaselerahavoole äritegevusest. Kursimuutus mõjutab pigem aruandva ettevõttenetoinvesteeringut välismaises majandusüksuses kui välismaise majandusüksusekonkreetseid monetaarseid ja mittemonetaarseid varasid ja kohustisi.

26. Alljärgnevad asjaolud viitavadsellele, et välismaine äriüksus on pigem välismaine majandusüksus kuivälismaine äriüksus, mis on lahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest:

a) kuigi aruandev ettevõte võibkontrollida välismaist äriüksust, toimub välismaise äriüksuse tegevusaruandvast ettevõttest olulises osas autonoomselt;

b) tehingud aruandva ettevõttega eimoodusta välismaise äriüksuse tegevusest suurt osa;

c) välismaise äriüksuse tegevustfinantseeritakse peamiselt tema enda tegevuse või kohaliku laenuvõtmise kaudu,mitte aruandva ettevõtte poolt;

d) välismaise äriüksuse toodete võiteenustega seotud tööjõu, materjalide ja muude kulutuste eest tasutakse jaarveldatakse pigem kohalikus valuutas kui aruandevaluutas;

e) välismaise äriüksuse müük toimubpeamiselt aruandevaluutast erinevates valuutades;  ja

f) aruandva ettevõtte rahavood onpigem välismaise äriüksuse igapäevasest tegevusest isoleeritud kui välismaiseäriüksuse tegevusest vahetult mõjutatud.

Põhimõtteliselt võib iga üksusesobivalt liigitada eespool loetletud kriteeriumidega seotud faktiliseinformatsiooni põhjal. Mõnel juhul ei pruugi välismaise äriüksuse liigitusvälismaiseks majandusüksuseks või aruandva ettevõtte äritegevusega lahutamatultseotud äriüksuseks olla selge ning õigeks liigitamiseks on vaja hinnangut.

Välismaised äriüksused, mis onlahutamatud aruandva ettevõtte äritegevusest

27. Aruandva ettevõtte äritegevusestlahutamatute välismaise äriüksuse finantsaruanded tuleb ümber arvestada,kasutades paragrahvides 8 ja 22 esitatud standardeid ja protseduure, nii naguvälismaise äriüksuse tehingud oleksid aruandva ettevõtte enda tehingud.

28. Konkreetsed objektid välismaiseäriüksuse finantsaruannetes arvestatakse ümber nii, nagu kõik tema tehingudoleks läbi viidud aruandva ettevõtte poolt. Materiaalse põhivara soetusmaksumusja amortisatsioon arvestatakse ümber kasutades vara ostukuupäeva kurssi või kuivara on kajastatud õiglases väärtuses, siis kasutades hindamispäeva kurssi.Varude soetusmaksumus arvestatakse ümber vastavalt valuutakursile, mis kehtisvarude soetamisel. Vara kaetav väärtus või realiseerimisväärtus arvestatakseümber, kasutades kurssi, mis kehtis kaetava väärtuse võinetorealiseerimisväärtuse kindlaksmääramise hetkel. Näiteks kui varude netorealiseerimisväärtus määratakse kindlaks välisvaluutas, siis arvestatakse seeväärtus ümber, kasutades selle kuupäeva kurssi, mil neto realiseerimisväärtusmäärati. Seetõttu on kasutatav kurss tavaliselt sulgemiskurss. Aruandvaettevõtte finantsaruannetes võib vajalikuks osutuda vara bilansilise väärtusevähendamine selle kaetava väärtuseni või neto realiseerimisväärtuseni, isegikui välismaise äriüksuse finantsaruannetes ei ole selline korrigeeriminevajalik. Teise võimalusena võib osutuda vajalikuks välismaise äriüksusefinantsaruannetes tehtud korrigeerimise tühistamine aruandva ettevõttefinantsaruannetes.

29. Praktilistel põhjustelkasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudselt sama tehingukuupäeva tegelikukursiga; näiteks võib kõigi antud perioodi jooksul samas valuutas teostatudtehingute suhtes kasutada nädala või kuu keskmist kurssi. Samas juhul, kuivaluutakursid oluliselt kõiguvad, ei anna perioodi keskmise kursi kasutamineusaldusväärset tulemust.

Välismaised majandusüksused

30. Arvestades ümber välismaisemajandusüksuse finantsaruandeid nende lülitamiseks oma finantsaruannetesse,peab aruandev ettevõte kasutama järgmisi protseduure:

a) välismaise majandusüksuse varadja kohustused (nii monetaarsed kui mittemonetaarsed) tuleb ümber arvestada,kasutades sulgemiskurssi;

b) välismaise majandusüksuse tulu-ja kulukirjed tuleb ümber arvestada, kasutades tehingukuupäeva kursse, väljaarvatud juhul, kui välismaise majandusüksuse aruandlust peetaksehüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas, millisel puhul tuleb  tulu-ja kulukirjed ümber arvestada, kasutades sulgemiskurssi; ja

c) kõik ümberarvestusest tulenevadvaluutakursi vahed tuleb kajastada omakapitalis kuni netoinvesteeringurealiseerimiseni.

31. Praktilistel põhjustelkasutatakse välismaise äriüksuse tulu- ja kulukirjete ümberarvestamisel sagelitegelikele kurssidele ligilähedast kurssi, näiteks perioodi keskmist kurssi.

32. Välismaise majandusüksusefinantsaruannete ümberarvestamise tulemusena tekivad valuutakursi vahed, mistulenevad:

a) tulu- ja kulukirjeteümberarvestamisest tehingukuupäeva kurssidega ning varade ja kohustusteümberarvestamist sulgemiskursiga;

b) välismaisesse majandusüksusessetehtud algse netoinvesteeringu ümberarvestamisest kursiga, mis on erineveelnevalt kasutatud kursist; ja

c) teistest välismaisemajandusüksuse omakapitali muutustest.

Neid valuutakursi vahesid eikajastata perioodi tulu või kuluna, sest valuutakursi muutustel on väike vahetumõju või ei ole üldse vahetut mõju välismaise majandusüksuse või aruandvaettevõtte äritegevuse praegustele või tulevastele rahavoogudele. Kui välismaistmajandusüksust konsolideeritakse, kuid see ei ole täisomanduses, siisjaotatakse ümberarvestamisest tulenevad ja vähemusosalusele omistatavadakumuleerunud valuutakursi vahed vähemusosalusele ja need kajastataksekonsolideeritud bilansis osana vähemusosalusest.

33. Välismaise majandusüksuseomandamisel tekkinud firmaväärtust ning omandamisega seotud varade jakohustiste bilansiliste maksumuste korrigeerimisi õiglastele väärtustelekäsitletakse kas:

a) välismaise majandusüksuse varadeja kohustustena ning arvestatakse ümber sulgemiskursiga vastavalt paragrahvile30;  või

b) aruandva ettevõtte varade jakohustistena, mis on juba kajastatud aruandevaluutas või on mittemonetaarsedvälisvaluutaobjektid, mida kajastatakse, kasutades tehingukuupäeva kurssivastavalt paragrahvile 1(b).

34. Välismaise majandusüksusefinantsaruannete kaasamisel aruandva ettevõtte aruannetesse järgitaksetavapäraseid konsolideerimise protseduure, näiteks tütarettevõtete grupisisestesaldode ja tehingute elimineerimine (vt rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded jatütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” ja IAS 31 “Finantsaruandlusühisettevõtmistes osalemise kohta”). Samas ei saa kontsernisisesestmonetaarsest varast või kohustisest (ükskõik, kas lühi- või pikaajalisest)tulenevat valuutakursi vahet elimineerida vastava mõnest muustkontsernisisesest saldost tuleneva summa vastu, sest monetaarne vara võikohustis väljendab kohustust vahetada üks valuuta teise vastu ning sellegakaasneb aruandva ettevõtte jaoks valuutakursi muutustest tulenev tulu või kulu.Sellest tulenevalt kajastatakse aruandva ettevõtte konsolideeritudfinantsaruandes sellist valuutakursi vahet jätkuvalt tulu või kuluna, või kuisee tekib seoses paragrahvides 17 ja 19 kirjeldatud asjaoludega, kajastataksesee kuni netoinvesteeringu realiseerimiseni omakapitalis.

35. Kui välismaise majandusüksusefinantsaruanded koostatakse aruandva ettevõtte omast erineva aruandekuupäevaga,koostab välismaine majandusüksus tihti aruandva ettevõtte finantsaruandessekaasamise eesmärgil oma aruanded sama aruandekuupäevaga kui aruandev ettevõte.Kui see on aga teostamatu, siis lubab IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruandedja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” kasutada teistsugusearuandekuupäevaga finantsaruandeid tingimusel, et erinevus ei ületa kolme kuud.Sel juhul arvestatakse välismaise majandusüksuse varad ja kohustised ümbervälismaise majandusüksuse bilansipäeva valuutakursiga. Vajaduse korralkorrigeeritakse andmeid oluliste kursimuutuste suhtes kuni aruandva ettevõttebilansipäevani vastavalt standarditele IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruandedja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” ja IAS 28“Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”.

36. Hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuutas aruandeid koostava välismaise majandusüksusefinantsaruanded tuleb ümber arvestada vastavalt standardile IAS 29“Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” enne, kui needarvestatakse aruandva ettevõtte aruandlusvaluutasse. Kui majandus ei ole enamhüperinflatiivne ja välismaine majandusüksus lõpetab finantsaruannetekoostamise ja esitamise vastavalt standardile IAS 29 “Finantsaruandlushüperinflatiivsetes majanduskeskkondades”, loetakse lõpetamise kuupäevalmõõtmisvaluuta ühikutes kajastatud summad nende soetusmaksumuseks nendeümberarvestamisel aruandva ettevõtte aruandevaluutasse.

Välismaise majandusüksusevõõrandamine

37. Välismaise majandusüksusevõõrandamisel kajastatakse välismaise majandusüksusega seotud edasilükatud(s.o. kasumiaruandes seni mitte kajastatud) valuutakursi vahede kumulatiivnesumma tulu või kuluna samal perioodil, mil kajastatakse võõrandamiskasum või-kahjum.

38. Ettevõte võib võõrandada omaosaluse välismaises majandusüksuses müügi, likvideerimise, aktsiakapitalitagasimakse teel või üksusest või selle osast loobumise teel. Dividendidemaksmine on osa võõrandamisest ainult siis, kui see on sisuliselt investeeringutagastamine. Osalise võõrandamise puhul lisatakse kasumile või kahjumile ainultproportsionaalne osa vastavast kumulatiivsest valuutakursi vahest. Välismaisemajandusüksuse bilansilise maksumuse allahindamine ei tähenda osalistvõõrandamist. Seega ei kajastata allahindamise momendil mingit osa edasilükatudvaluutakursikasumist või -kahjumist.

Muutus välismaise äriüksuseliigituses

39. Kui välismaine äriüksusliigitatakse ümber, tuleb muudetud liigituse suhtes rakendatavaidümberarvestusprotseduure rakendada alates muudatuse päevast.

40. Muudatus viisis, kuidasvälismaise äriüksuse finantseerimine ja tegevus on seotud aruandva ettevõttega,võib kaasa tuua välismaise äriüksuse ümberliigitamise. Kui välismaine äriüksus,mis on lahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest, liigitatakse ümbervälismaiseks majandusüksuseks, kajastatakse valuutakursi vahed, mis tekivad mittemonetaarsetevarade ümberarvestamisel ümberliigitamise kuupäeval, omakapitalis. Kuivälismaine majandusüksus liigitatakse ümber välismaiseks äriüksuseks, mis onlahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest, siis kajastataksemittemonetaarsete varade ja kohustiste ümberarvestatud väärtusi muudatusekuupäeval kui nende varade ja kohustiste soetusmaksumust muudatuse perioodil jaka hilisematel perioodidel. Edasilükatud valuutakursi vahesid ei kajastata tuluvõi kuluna kuni äriüksuse võõrandamiseni.

KÕIK MUUTUSED VALUUTAKURSSIDES

Valuutakursi vahede maksumõju

41. Välisvaluutatehingutest tekkivadkasumid ja kahjumid ning valuutakursi vahed, mis tekivad välismaiste äriüksustefinantsaruannete ümberarvestamisel, võivad omada maksumõju, mida kajastataksevastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

42. Ettevõte peab avalikustama:

a) perioodi puhaskasumis või -kahjumiskajastatud valuutakursi vahed (s.o. kasumid või kahjumid valuutakursimuutustest);

b) omakapitalis eraldi komponendinakajastatud neto valuutakursi vahed ning selliste valuutakursi vahede võrdlusperioodi alguses ja lõpus;  ning

c) perioodi jooksul tekkinudvaluutakursi vahe, mis on lisatud vara bilansilisele maksumusele vastavaltparagrahvis 21 esitatud lubatud alternatiivsele käsitlusele.

43. Kui aruandevaluuta erinebettevõtte asukohariigi valuutast, tuleb avalikustada põhjus teise valuutakasutamiseks. Samuti peab avalikustama aruandevaluuta muutmise põhjuse.5

44. Kui toimub muudatus olulisevälismaise äriüksuse liigituses, peab ettevõte avalikustama:

a) liigituse muudatuse sisu;

b) muudatuse põhjused;

c) liigituse muudatuse mõjuomakapitalile;  ning

d) mõju iga aruandes esitatudperioodi puhaskasumile või -kahjumile, juhul kui liigituse muutus olekstoimunud kõige varasema esitatud perioodi alguses.

45. Ettevõte peab vastavaltparagrahvile 33 avalikustama valitud meetodi välismaise majandusüksusesoetamisel tekkinud firmaväärtuse ja õiglase väärtuse korrigeerimisteümberarvestamiseks.

46. Ettevõte avalikustab pärastbilansipäeva toimunud kursimuutuse mõju välisvaluutas fikseeritudmonetaarsetele varadele ja kohustistele või välismaise äriüksusefinantsaruannetele, kui muutus on sellise tähtsusega, et avalikustamata jätminemõjutaks finantsaruannete kasutajate võimet anda õigeid hinnanguid ja tehaõigeid otsuseid (vt IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused”).

47. Samuti soovitatakse ettevõttevaluutariski juhtimise poliitika avalikustamist.

ÜLEMINEKUSÄTTED

48. Käesoleva standardi esmakordselrakendamisel peab ettevõte eraldi liigitama ja avalikustama edasilükatud jaeelnevatel perioodidel omakapitaliks liigitatud valuutakursside vahekumulatiivse jäägi perioodi alguses, välja arvatud juhul, kui antudsummat  ei ole põhjendatult võimalik kindlaks määrata.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

49. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1.jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

1

Vt ka SIC-7: "Eurokasutuselevõtt".

2

Vt ka SIC-19: "Aruandevaluuta –mõõtmine ja esitamine finantsaruannetes vastavalt standarditele IAS 21 ja IAS29".

3

Vt ka SIC-30: "Aruandevaluuta –ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

4

Vt ka SIC-11:"Välisvaluutatehingud – valuuta olulisest devalveerimisest tulenevatekahjumite kapitaliseerimine".

5

Vt kaSIC-30: "Aruandevaluuta – ümberarvestus mõõtmisvaluutastesitamisvaluutasse".