Pettuse võimalused ja skeemid on igas firmas ja iga tööjuures erinevad. Muidugi ma ei hakka neid võimalusi siinkohal õpetama vaidloetlen hoopis mõned näited, kuidas õnnestuks neid pettusi ära hoida.
Firma tööjaotusest tulenevalt kasutab igaüks programmistteatud osa: kes koostab arveid, kes tegeleb pangatoimingutega jne. Üldjuhulüksteist usaldatakse ja nii ei sekkuta kaastöötajate tegemistesse. Järelikulton ka võimalikule pettuseskeemile raskem jälile jõuda. Siin ei ole varas sugugipäti välimusega narkomaan Sergei K vaid enamasti läbinisti tore kolleeg.Mäletate vana anekdooti, kus töötaja kurdab sõbrale, et ta ei saa puhkuseleminna, kuna siis saadakse firmas aru, et ta ei teegi tööl midagi.
1.
2.
Mõlemal eelkirjutatud juhul püütakse ära kasutadafirmajuhi usaldust ja tööpäeva kiirust, mis ei võimalda tal süveneda iga arvesisusse.
3.
4.
Kõigi eelnevate nelja punkti kohta paneksin firmajuhilesüdamele, et ta ka ise oskaks programmist aruandeid koostada ja omaksettekujutust programmi tööpõhimõtetest. Nii saab ta alati ise programmist kättesoovitud info ja oskab juba hinnata neid probleemseid kohti, kus tuleb endalrohkem tähelepanu osutada.
Eestlastel on mitmed vanasõnad, mis otseselt või kaudselt kapetturite kohta käivad, näiteks “küll Jumal kelmi karistab” või “igal oinal omamihklipäev”. Üks lihtsaim ja samas ka hädavajalikum moodus on kaitstaandmebaasi tehniliste tõrgete eest. Ka nende kolme järgneva punktiga, mis eiole sugugi väga kallid, saab nii mõnegi pettuse ära hoida:
·
·
·
Vähehaaval otsi kokku tõmmates võib öelda, et eelnevaltkirjutatud jutt käis põhiliselt suuremate firmade kohta, kus palju töötajaid.Kui firmas on ainus programmi kasutaja raamatupidaja, siis turvameetmetekasutamine ei anna just erilisi tulemusi. Siin tuleb loota, et firmajuhil käibjõud üle kõigist toimuvatest tegevustest.
Me võime siin uurida igasugu nüansse, kuidasmajandustarkvaraga raha kõrvale kantida aga samas jäävad alles ikkagi ka need,kes lihtsalt firma kassast raha endale võtavad (põhjuseks soov paremini elada).Õnneks sellistele petistele peaks õige ruttu jälile jõudma. Programm ju näitabpalju peab kusagil (kassas, pangas) raha olema. Seega vajalikud on sagedasedinventuurid.
Arvestades, et ühiskonna moraalne tase käib pidevalt alla,siis on kahjuks see vaid aja küsimus, millal järgmisest suuremast pettuse loostajakirjanduse või sõprade-tuttavate vahendusel kuuleme. Ehk saame sellestjällegi natuke õpetust, kuidas oma firmas analoogne juhtum õnnestuks ära hoida.Kuid kas võib juhtuda, et hoopis Sinu firmast ongi järgmine artikkel? Usaldaaga kontrolli!
Programm vs. seadused
Turvalisuse ühe alampunktina võib näha programmi kasutamistvastavalt seadustele. Ma ei mõtle siin mitte niivõrd seda, kas tegemist onlegaalse või illegaalse tarkvaraga vaid seda, et programmi sisestatavad andmedoleksid tõesed ja, et neid tõesti sisestataks ka õigetesse kohtadesse.Lõpptulemuseks pead ju saama korrektsed aruanded nii firma sisesekskasutamiseks kui ka maksuametile. Kui bilanss, käibemaksu või kasumiaruanne onvigased, siis võib ikka päris korralikult karistatud saada.
Kas sellises situatsioonis tasub süüdistada programmi? Maarvan, et on vähe tõenäoline selline eksimus programmi vigade süül. Enamasti onikka tegemist Sinu firma töötajate inimliku eksitusega.
Hea kui oskad neid koheselt märgata. Samas egamajandustarkvaras kõik nii lihtsalt toimugi, et kirjutad lihtsalt vale kontoasemel õige või muudad käibemaksu protsenti. Alati on kindlad reeglid sellisteparanduste läbiviimiseks. Siingi võib parem olla, kui neid muudatusi teebprogrammi administraatori õigustega töötaja.
Autor: Heiki Koov