Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus • 22. veebruar 2022

Merit Tarkvara – 30 aastat gasellilikku arengut

Veidi enam kui 30 aastat tagasi loodud Merit Tarkvara raamatupidamisprogrammi kasutab täna iga teine Eesti ettevõte ning Merit Palga kaudu makstakse palka igale viiendale Eesti inimesele. Ettevõte areneb aktiivselt ka välismaal, kasvatades näiteks Poolas mullu klientide arvu 40% võrra.

Mis on Merit Tarkvara edu saladus ning kuidas suudetakse aastakümneid järjest pidevaid kasvunumbreid näidata, räägib ettevõtte tegevjuht Tõnis Kask.

Mis on teie taust ja kui kaua olete olnud Merit Tarkvaraga seotud?

Olen Tartu Ülikooli diplomeeritud majandusteadlane juhtimise ja majandusarvestuse alal. Juba kooli ajal huvitasid mind arvutid ja infotehnoloogia ning IT-maailma eksisin enne täisealiseks saamist, kui hakkasin kooli kõrvalt tegelema programmeerimisega. Edasi sai koos isaga loodud tarkvaraettevõte ning neid ettevõtmisi oli veel omajagu. Aga ma ei tahtnud IT-d õppima minna. Mõtlesin, et kui ma seda valdkonda juba niikuinii oskan, siis saab minust pärast ülikooli lihtsalt üks tubli arendaja, aga mul oli tahe teha suuremaid asju. Olen arvamusel, et iga inimene peab oskama end ja oma ajusid müüa ning selles osas on majandusteaduskonna taust vägagi ära kulunud. Olen rahul, et sain majandusteaduskonnast õige vaate ja perspektiivi tunnetamise oskuse. Mul tekkis arusaam, kuidas ühel firma võiksid olla asja korraldatud ja mida jälgida eduka firma juhtimisel.

Meritiga olen tänaseks olnud seotud juba 20 aastat, mil ettevõtte asutaja Andres Kert kutsus mind appi Merit Aktivat tegema. Olen ettevõttesse panustanud läbi erinevate rollide ning ka erinevatel ajajärkudel erinevalt, näiteks samal ajal omanud ka enda IT-ettevõtet, millel oli ühel hetkel üle poole miljoni kasutaja enam kui 70 riigis. See andis suurepärase vaate, kuidas üks tarkvara võiks toimida. Lisaks sain õpetliku arusaama, et tarkvaraettevõtte puhul ei tohi areng kunagi seisma jääda. See omakorda paneb juhtkonnale peale suure kohustuste koorma, et kõik toimiks täpselt ja hästi. Samas ei saa olla raamatupidamistarkvara areng liiga kiire, sest see võib tekitada logisemisi mujal, näiteks kui teha suure kiirustamisega viga seadusandluses või valemites. Pigem tasa ja targu, ent siiski sihikindlalt edasi.

Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask
Autor: Raul Mee

Milliseid õppetunde olete Meriti juhtimisel saanud?

Õnneks väga palju vigu pole ette tulnud, muidu me ju poleks siin, kus oleme. Aga on kindlasti asju, mida tagantjärele mõeldes oleks võinud juba varem ära teha, tagades sellega näiteks klientidele sujuvama teeninduse. Tegelikult on rõõm tõdeda, et oleme nii Eestis kui ka mujal maailmas oma konkurentidest ees. Ja nii mõneski asjas oleme olnud esimesed.

Tooge mõni näide.

Merit oli esimene, kes tõi turule pangaühendused raamatupidamistarkvaraga. Kauplesime selle sõna otsuses mõttes pankadelt välja. Tundus ajaraiskamine, et raamatupidaja peab sisenema internetipanka, kopeerima sealt faili ja importima selle oma programmi, samas kui info võiks liikuda otse. Seda enam, pankadel oli see teenus juba olemas! Aga see maksis kuutasu 50 eurot ja me teadsime, et ükski väike ettevõte ei maksa aastas 600 eurot lihtsalt klikkide eest. Pöördusime pankade poole ja ütlesime, et meie teeme selle ära ja tasuta, sest infot väljastav panga server töötab niikuinii, olenemata, kas faili küsib inimene või programm. Pakkusime, et 1-5 eurot kuus võiks ju klient olla ka nõus maksma, aga mitte 50 eurot! Meile tuli appi LHV Pank, kellega tegime pilootprojekti. Nädal hiljem kirjutasin oma Swedbanki kontaktile, et tagasiteed pole – see automaatne andmete vahetamise teenus oli nii mugav ja läks kohe massidesse ning kliendid hakkasid ainult selle pärast kolima oma ettevõtete raamatpidamist LHV Panka. Et mitte kliente kaotada, pidid ka suured pangad järele tulema.

Millise sama hea teenuse „massidesse” toomisega hetkel töötate?

Püüame massidesse tuua e-arveldamist ja digiteerimist, aga see on kahjuks Eesti ettevõtete seas veel nii lapsekingades. Enamik arveid saadetakse endiselt e-postiga ja siis ollakse mures, et miks ei jõua arved kohale ning et raamatupidajad peavad tegema nii palju käistööd. Tegelikult on platvormid ja tehnoloogia olemas, aga inimeste harjumuste muutmine on pikk töö. Näiteks saab täna ka pdf-arve lohistada meie raamatupidamisprogrammi, mis automaatselt digiteerib 95-96% sealsest infost, päästes raamatupidajad aeganõudvast käsitööst. Aga ikkagi sisestavad paljud arveid käsitsi harjumusest. Inimesed ei pane oma aega perspektiivi, ei mõtle, et tunnis mõnekümne arve käsitsi sisestamine on meeletu ajaraiskamine ja rumala töö tegemine.

Meil läks viis aastat, et jõuda 5% e-arvete osakaaluni, kuid täna on õnneks tempo kerkinud ja mõne kuuga on e-arvete osakaal tõusnud 10% peale. Inimesed hakkavad aina enam aru saama, et e-arveldus on mugav, turvaline, kiire. Ehk jõuame digiteerimisega mõne aasta pärast samasse punkti?

Kas ja mida on Eestis õppida teistelt riikidelt?

Põhjamaad on meist tõepoolest mõne sammu võrra ees, näiteks võiks tuua faktooringu kasutamise. Meil kiputakse mõtlema, et see on keeruline, suuri summasid ja pikki maksetähtaegu eeldav asi, aga ei pruugi. Näiteks mõelge, et olete pitsaahjude tegija, tegite kliendile ahju ja leppisite kokku, et ta maksab kahe nädala pärast. Pärast arve väljastamist võiks raamatupidamisprogramm koos faktooringupakkujaga küsida, et kas tõesti tahate raha alles kahe nädala pärast või pigem kohe? Ja raha varasem kättesaamine maksab kõigest paar protsenti, see pole midagi röövellikku! See on sama summa, mille oleksite maksnud kaardimakse vahendajatele pangakaardiga maksmise korral. Miskipärast arvatakse meil, et faktooringu vahendustasud on nagu kiirlaen, aga ei ole – kogu taustatöö ja riskianalüüsi teeb ju ära masin, risk on minimaalne ning teenus väga hea.

Mida on muult maailmalt Eesti käest õppida?

Mina arvan, et võiksime olla heas mõttes jätkuvalt lihtsad edasi. Kui Merit hakkas Eestist väljapoole laienema, siis uurisime, kuhu oleks mõistlik minna. Ja avastasime huvitava tendentsi: mida pikem on käibedeklaratsioon, seda keerukam on konkreetse riigi raamatupidamine. Täna oleme laienenud Soome ja Poola, kusjuures Poola tundus oma 64-lahtrilise deklaratsiooniga piisavalt põnev ning igati lahendatav võrreldes Itaaliaga, kus igakuine käibedeklaratsioon on 14 lehekülge! Eestis on asjad ikka väga hästi ja loodame, et nii jääbki.

Mida aga meie riik võiks hoolega jälgida, on digitaliseerimine – Poola näiteks tuleb praegu suurte galoppsammudega ning paneb varsti digiriik Eestist ette. Miks? Sest oleme jäänud liiga pikalt oma digiedu nautima, mõtlemata tulevikule. Näiteks võib tuua Mobiil-ID ja ID-kaardi lahenduste arendamise – iga uus operatsioonisüsteem on arendajatel vähemalt pool aastat testimisel, aga kui uus versioon välja tuleb, selgub, et 5% eestlastest ei saagi seal digitaalallkirju anda. Vastuseks ütleb riik, et neil pole aega olnud sellega tegeleda. Kuidas nii saab? Kui me oma vundamenti ei suuda kaasaegsena hoida, ei ole varsti mõtet ka enam digiedust rääkida.

Kui palju Meritil on täna kasutajaid ning millised on tulevikuplaanid?

Nimetame oma klientideks kõiki, kellele tehakse meie programmiga raamatupidamist. Kokku on meil seega 80 000 klienti, enamus neist Eestis. Soomes on kliente üle 6000 ja Poolas 4000 ringis. Kui aus olla, siis peale Poola me hetkel ei jõuagi mujal ringi vaadata, sest Poolas tehakse igal aastal juurde umbes 400 000 ettevõtet. See tähendab, et meie osakaal on seal hetkel olematu, aga tahaksime varba vette saada küll... see ongi praegu meie suurim ambitsioon. Olles osa rahvusvahelisest korporatsioonist, on paljud muud turud meie heade toodetega kaetud.

Konkurente on samuti meil omajagu, nad on väga tublid ning kasvavad ka päris hästi. Ja see on klientide vaates väga hea, sest kui meie programmis on midagi, mis kasutajale ehk ei meeldi ja konkurendil on see lahendatud teistmoodi, siis ongi õige mitte kannatada, vaid valida meeldivam teenusepakkuja. Võrdluse mõttes võin veel lisada, et Eesti konkurendid on oluliselt tublimad kui Poola omad, kus peamiseks miinuseks on pilvelahenduste puudumine. Poolas on pilvepõhised teenused olemas küll FIE-dele, aga puuduvad seal osaühingute mõistes.

Mida peate Meriti suurimaks plussiks?

Ühest küljest muidugi meie ambitsioon pidev areng ning innovaatilisus, teisalt aga vaieldamatult on üks väga suur pluss meie klienditugi, mida hoiame teadlikult avarana. Sageli piirduvad teenusepakkujad kitsa tehnilise abiga või pakuvad tasulist konsultatsiooni. Meil on klienditoe ülesanne aidata kliendil saada programmist maksimum. Meil on emafirmas 200 sarnast ettevõtet üle Euroopa ja nendega võrreldes on meie investeeringud klienditukke kordades suuremad. Eelmisel kuul vastas meie klienditugi 5000 telefonikõnele ja kindlasti ei ütle me, et klienti peab ise mõtlema, kuidas oma asjad tehtud saab. Meie eesmärk on alati abi pakkuda ja aidata ka raamatupidamislike ideedega.

Ja loomulikult on meie tugevus meie meeskond. Meritis on tööjõu voolavus väike, aga me ei kasva ka niimoodi nagu Bolt või Wise, meie vajadused ei ole nii suured. Hea inimese leidmine võib võtta kuid, kuid kes on meie juurde tulnud, see enam naljalt ei lahku.

Mõõdame oma töötajate rahulolu rahvusvahelise heaolustandardi NPS abil igal kuul ning meie skoor on 93, ehk keskmiselt 10 pallist 9,5, mis on 200 Euroopa edukama tarkvarafirmade seas esimene koht. See on asi, millele Eesti firmade juhid võiksid rohkem mõelda – kes varem töötajate rahulolule mõtlema hakkab, see on võidumees ja napsab endale turu parimad töötajad. Just tänu supermeeskonnale ongi see kõik võimalik, mida teeme!

Merit Tarkvara

* Eesti populaarseim raamatupidamise ja palgaarvestuse programm

* Asutatud 18. novembril 1991

* Peakontor asub Tartus

* Kontorid ka Soomes ja Poolas

* Kliente 80 000

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700