Miks tekivad tööelus arusaamatused ka siis, kui kõik räägivad justkui sama keelt?

Sel teemal rääkis raadiosaate “Juhtimiskool” saatejuht Tuuli Seinberg koolitaja, treeneri ja konsultandi Aira Tammemäega, kes on üle 20 aasta tegelenud juhtimis-, müügi- ja suhtlemispsühholoogia koolitustega ning aidanud organisatsioonidel paremini mõista inimeste käitumist, koostööd ja suhtlemist.

Ka suhtlemispsühholoogia programmi olen ma teinud üle 20 aasta, aga ainult firmasiseste koolitustena. Tekkis see olukord, et juhtimispsühooloogia ja müügipsüholoogia avatud grupid on olemas, aga kui ettevõtte töötaja pole juht ega müügiinimene, mis siis temast saab. Näiteks mõnes ettevõttes polegi sisekoolituse jaoks piisaval hulgal töötajaid või siis näiteks tahaks raamatupidaja Puhhi-koolitusele saata, aga ta pole ei juht ega müügiinimene. Või klienditeenindaja või ostujuhi, kelle fookus on välispartneritel, aga müügitööd ta ju ei tee. See avatud koolitus on kõigile neile, kes ettevõtte siseselt või koostööpartneritega igapäevaselt suhtlevad ja kellel võiks ka psühholoogilisest vaatest kasu olla.

Ei. See annab parema võimaluse teist inimest mõista. Aga eelkõige ennast ja oma suhteid mõista.

Selle kohta on mul üks hüpotees. Me otsime enda ümber inimesi, kes peegeldavad meile meie enda positiivset mina, et siis saaks nagu peegliga ringi käia ja muudkui ennast imetleda. Kui aga vastupidi erinevused närvi ajavad. Minu Puhhi-tüpoloogia aitab aru saada miks, aga närvi lähed ikka. Ma väga usun eneseaktualiseerimisse kui isiksuse arengu käivitajasse. Sa võid ikka närvi minna, aga oluline on aru saada, et nüüd ma läksin närvi ja veel olulisem, et miks. See rahustab, sest selgitab.

Kiiks on kiiks, see ei pruugi üldse nõrkus olla. Näiteks Iiahi komme reageerida ebamugavates olukordades sarkastiliselt. Notsu kiiks näiteks on pidada teisi olulisemateks ja väärilisematemaks kui ennast. Armas ja hea Notsu ju.Ükski kiiks nagu ka isiksuse omadus pole mõõdetav skaalal hea-halb, aga võib küll nii olla et konkreetsest olukorrast tingituna võib see olla kas suhteid toetada või vastupidi. Kui kiiks kohtub kiiksuga, siis võib jamaks minna küll. Ma ütlen ikka nii, et ära lase oma Iiahil või Puhhil, Jänes või Notsul üle pea kasvada. Las nad olla, aga otsustaja oled ikka sina.

Inimeseks olemise üks kõige suurem väärtus on ebatäiuslikkus. See loob isiksuse ja selle üle tuleb rõõmustada. Tugev meeskond on see, kus igaühe kiiksud on aktsepteeritud ja tal lubatakse rahulikult nendega olla ja teisalt on tugev meeskond see, kus üksteise tugevusi hinnatakse ja ka vajatakse. Selline hästi lihtne mudel. Jah, seda minu kõik koolitusprogrammid taotlevad küll. Üksteise mõistmist, aktsepteerimist ja üksteise eripärade üle rõõmustamist. Aga kõik saab alguse enese aktualiseerimisest.

Ühine keel, just see sama mänguline ja positiivne ruum nagu Saja Aakri Mets. Suhetes jääb vähemaks neid asju, mis häirivad ja tuleb hulgaliselt juurde neid asju, mis naerma ajavad. Mina olen näinud seda tohutut vabanemise rõõmu, kui saad aru, kuidas need Iiahid, Puhid, Jänesed ja Notsud mõtlevad, oma elu elavad ja vahel jama korraldavad. No mida sa nende peale enam pahandad.

Kui su igapäevatöös on suhtlemine olulisel kohal, ent komistad alatasa selle otsa, et inimesed ei mõista sind või sina ei mõista neid, sinu toredatele sõnavõttudele reageeritakse pahameelega või süütust kommentaarist süttib suur tüli, tasub peatuda ja end analüüsida. Selleks annab ideaalsed tööriistad psühholoogi ja kogenud koolitaja Aira Tammemäe turvaline suhtlemispsühholoogia koolitus.