Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juta Tikk annab ülevaate dividendide liikidest ja arvestusest aktsiaseltsis Foto: erakogu
Dividend on aktsionäridele makstav omanikutulu. Tuntumad dividendi liigid on rahadividend (cash dividends) ja aktsiadividend ehk fondiemissioon (stock dividends), mille sisu on selgitatud varem avaldatud artiklites. Erialakirjanduses käsitletakse lisaks neile ka vekseldividendi (scrip dividends) ja mitterahalist dividendi (property dividends). Rahadividendi, vekseldividendi ja mitterahalise dividendi baasiks on vaba omakapital. Aktsiadividendi baasina võib peale vaba omakapitali kasutada ka ülekurssi või omaaktsiaid.
Vekseldividend sarnaneb rahadividendiga. Erinevus seisneb selles, et kui aktsiaselts soovib jätkata oma tavapärast dividendipoliitikat, aga tal napib raha dividendi maksmiseks, kuulutab ta välja dividendi ja väljastab dividendi saajale veksli, milles on muude vekslile kohustuslike rekvisiitide hulgas näidatud veksli lunastamise tähtaeg ja intressimäär. Sel moel lükatakse dividendi maksmise tähtaeg kaugemasse tulevikku, mil majandusüksuse likviidsus on paranenud. Arvestuse seisukohalt tähendab see, et dividendile arvestatakse juurde intress kuni veksli lunastamiseni. Lunastustähtajal makstakse välja dividend koos intressiga.