Kinnisasja käibemaksuga maksustamine: kuidas erandeid ära tunda ja milliseid probleeme see võib tekitada?

Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 1. KMS-i § 32 ja 33 reguleerivad sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist juhul, kui kaupu ja teenust kasutatakse nii maksuvaba kui ka maksustatava käibe tarbeks.

Kinnisvara on maksustamises üks väheseid valdkondi, kus sama asjaga, näiteks korteriga, saab teha tehinguid nii, et olenevalt tegevusest rakendub kuni kuus erinevat maksumäära.

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millest kaks olulisemat on seotud rahvusvaheliste kaubatehingutega. Muudatuste valguses on asjakohane üle vaadata ka olemasolevad reeglid, eelkõige need kohad, mis on seni kõige rohkem küsimusi tekitanud.

Selleks, et kinnisvaraga seotud teenuselt ­õigesti käibemaksu arvestada, deklareerida ja tasuda, on oluline kindlaks määrata, kus on selle teenuse käibe tekkimise koht, kirjutab Derling Primuse partner ja vandeadvokaat Rolan Jankelevitsh.

Alates 1. oktoobrist 2026 muutub tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ehk TSD palgaväljamaksete andmete esitamine, sest ettevõtja saab nüüd Maksu- ja Tolliametile edastada vajalikud andmed otse oma majandustarkvarast. Mida see muudab raamatupidaja igapäevatöös, kelle jaoks on üleminek kõige suurem ning mida tasub juba praegu üle kontrollida, selgitab maksuameti tulumaksu osakonna teenusejuht Külli Külm-Kivistik.