Kinnisasja käibemaksuga maksustamine: kuidas erandeid ära tunda ja milliseid probleeme see võib tekitada?

Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 1. KMS-i § 32 ja 33 reguleerivad sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist juhul, kui kaupu ja teenust kasutatakse nii maksuvaba kui ka maksustatava käibe tarbeks.

Kinnisvara on maksustamises üks väheseid valdkondi, kus sama asjaga, näiteks korteriga, saab teha tehinguid nii, et olenevalt tegevusest rakendub kuni kuus erinevat maksumäära.

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millest kaks olulisemat on seotud rahvusvaheliste kaubatehingutega. Muudatuste valguses on asjakohane üle vaadata ka olemasolevad reeglid, eelkõige need kohad, mis on seni kõige rohkem küsimusi tekitanud.

Selleks, et kinnisvaraga seotud teenuselt ­õigesti käibemaksu arvestada, deklareerida ja tasuda, on oluline kindlaks määrata, kus on selle teenuse käibe tekkimise koht, kirjutab Derling Primuse partner ja vandeadvokaat Rolan Jankelevitsh.

Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.