Suur pensionireform jõuab järgmisel nädalal riigikohtu ette
President Kersti Kaljulaid leidis, et teise samba vabatahtlikuks tegev suur pensionireform on põhiseadusega vastuolus. Riigikohus hakkab juba järgmisel nädalal arutama, kas see ka tegelikult nii on.
Sügisel selgub, kas suur pensionireform on põhiseadusega vastuolus või mitte Foto: Shutterstock
Algselt pidi suurt pensionireformi vaagima riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ehk väiksem hulk kohtunikke. Suve hakul aga otsustati, et kuna teemal on suur ühiskondlik kaal ning pikaajaline mõju, teeb otsuse üldkogu ehk kõik 19 riigikohtunikku ühiselt.
Pärast II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist hoiaks ja kasvataks seal raha edasi 51% tänastest kogujatest, selgus Luminori pensioniuuringust. Kogutud pensioniraha võtaksid suurema tõenäosusega välja madalama sissetuleku ja väiksema finantskindlustundega eestimaalased.
Alates 1. juulist peatab riik ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse. Alates detsembrist on võimalik peatada sissemaksed ka eraisikutel, kes on kogumispensioniga liitunud. Soovist maksed peatada, tuleb teada anda aga juba sügisel.
Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.
Investor ja naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare jagas värske pensionireformi eelnõu valguses soovitusi, kuidas kohaneda investeerimiskeskkonnas seetõttu toimuvate muudatustega. Kristi soovitab investoritel mõelda reformi pikaajalisele mõjule, mida tema arvates täna alahinnatakse.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.