Kuidas sul päriselt läheb

Need on justkui automaatsed laused, millele ei anta tihtilugu suurt kaalu. Ja kui üks osaline isegi vaevub veidi süvenema ja põhjalikumalt (loe: ühe sõna asemel kolme sõnaga) vastama, siis küsija ei pane seda vastust tihtilugu isegi tähele, kuna tegelikkuses ta ei oota seda ning on juba ammu oma mõtetega kusagil mujal.

Selline olukord annab märku, et inimene ei ole emotsionaalselt kohal ja tekitab situatsiooni, kus töötaja tuleb tööle justkui omas mullis ning mitte enda autentse ja siira versioonina. Miks see aga töö kontekstis oluline on? Sest kui töötaja tunneb, et saab töö juures olla tema ise, kõikide oma emotsioonide ja tunnetega, suurendab see uuringute kohaselt töötaja produktiivsust, rahulolu ja pühendumust. Siinkohal on mõned nipid, kuidas võluda kolleegilt välja pikem ja siiram vastus, kui lihtsalt „hästi”, ja talle vajadusel emotsionaalselt toeks olla.

Parim õpetaja on eeskuju. Kui soovid töökeskkonnas luua usalduslikku ja avatud õhkkonda, näita ise eeskuju ning jaga oma emotsioone ja mõtteid. Kui sinult küsitakse, kuidas läheb, siis vasta ausalt: „Tahaksin öelda, et mul läheb hästi, kuid tegelikkuses ei ole mul täna just kõige parem päev.” Olenevalt vestluspartneri reaktsioonist saad näha, kas ja kui palju on ta võimeline sinu emotsioone vastu võtma ja sel hetkel vestlusesse süvenema. Võimalik, et olukord on kolleegile uus ja ta ei ole veel nii avatud suhtlusstiiliga harjunud. Sel juhul oled teinud hea alguse, et ajapikku omavahelist suhtlust avatumaks ja sügavamaks muuta.

Usaldusliku suhtluse eelduseks on turvaline keskkond. Kõige olulisem on teist inimest austada ja nähes, et vestluspartner ei soovi ennast avada, tuleb seda respekteerida. Kui aga inimene tunneb ennast turvaliselt ja on valmis olema tema ise, kõikide oma mõtete ja tunnetega, on kõige olulisem austada teie vestluste konfidentsiaalsust. Usalduse tekkimine võtab aega, kuid selle kaotamine käib hetkega, kui konfidentsiaalsust on rikutud.

Allikas: PersonaliDisaini blogi