Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
5 nõuannet, kuidas kodus töötades mitte läbipõleda
Veidi rohkem kui kaks kuud on pidanud paljud eestimaalased eriolukorra tõttu töötama kodustes tingimustes. Kuigi kaugtöö tegemine ja paindlikum töökorraldus on olnud nii mõnegi jaoks pikemaajaline unistus, ei olnud ilmselt keegi päris lõpuni valmis selleks, et sisuliselt üleöö tuleb vormida kodust ka täistuuridel töötav kontor. Tuttav taustamüra asendus telekast tulevate uudistega ja kogu suhtlus kolleegidega liikus veebi. Lapsevanematel tuli aga töö tegemise kõrvalt võtta enda peale ka õpetaja roll.
Kuigi kodus töötamisega kaasnevad mitmed eelised – näiteks ei pea Sa igapäevaselt kulutama aega ja raha kodu-töö vahel sõitmisele, siis tegelikult on sellel ka pahupool olemas. Vaatamata sellele, et kodust töötamist seostatakse töötaja kõrgema rahuloluga, näitavad erinevad uuringud, et just kaugtöö puhul satuvad inimesed tihedamini ületundide ja liigse ennastsalgava töö tegemise küüsi, mis võib lõppeda läbipõlemisega.
Missugused tegevused aitavad läbipõlemisele kaasa ja kuidas neid ennetada?
Lõpeta 24/7 „online“ olemine
Tihtipeale kipub kodus töötamise puhul tasakaal töö- ja eraelu vahel hägustuma. Nii võidki leida end pikemalt tööd tegemas, sest arvad, et just see on hea viis, kuidas näidata välja produktiivsust. Väga tavaline võib olla see, et püüad tööpäeva lõpus teha veel „ühe kiire“ tööülesande oma to-do listist ära ning avastad end mitu tundi hiljem ikka veel arvuti ees istumas. Või hoiad õhtuti televiisorit vaadates tööarvutit lahti, et saaks vajadusel mõnele kirjale kohe reageerida.
Soovitus: Selleks, et suudaksid jääda produktiivseks ja anda ajule piisavat puhkust, peaksid sisse seadma reeglid. Lepi kokku ülemuse ja kolleegidega, mis aegadel oled tööalaselt kättesaadav ja pea neist kinni. Kustuta ka kõik ebavajalikud tööalased äpp’id oma isiklikust telefonist, et ükski üleliigne infokild ei saaks Sind pärast tööpäeva lõppu kätte. Ja kõige tähtsam – ära anna kiusatusele järele ning lülita arvuti õhtul täielikult välja.
Korrigeeri oma ootusi
Tavalise töönädala jooksul kulutad Sa kontoris olles erinevatele segajatele umbes kaks kuni kolm tundi. Olgu selleks siis kohvimasina juures kolleegiga huvitava jutuotsa peale sattumine või kellelegi appi minemine. Kodus töötamise puhul kaovad aga üldjuhul sellised juhuslikud ja ootamatud vahepalad ära (juhul kui Sa näiteks lastega tegelema ei pea). Seega suudad suure tõenäosusega sama aja jooksul teha palju rohkem tööd. See aga võib panna Sulle peale suurema koormuse ja stressi, sest hakkad ise endalt rohkem nõudma.
Soovitus: Pane kirja tööülesanded, mis peavad saama kindlasti tehtud ja tekita eraldi nimekiri asjadest, mida võiks veel võimalusel teha. Selleks, et fookus ei läheks paigast, hoia päeva esimeses pooles silma peal tööülesannete nimekirjal ning kui sealt on kõik tehtud, saad n-ö maiuspaladena tegeleda ka muude põnevate projektidega. Samuti lepi endaga kokku konkreetsed ajad, millal teed mõtte-, ringutamis- ja söögipause.
Tekita endale tööpäeva lõpetamise rutiin
Kontoris olles on lihtne märgata, kui kolleegid hakkavad möödaminnes head õhtut soovima või üldine müratase väiksemaks muutuma. Kodus aga ei pruugi Sa ise pidevalt kellaajal silma peal hoida ja nii see tööpäev venida võibki.
Soovitus: Ajasta endale näiteks 30 minutit enne tööpäeva lõppu helisema äratuskell. Nii saad märguande, et on aeg hakata otsad kokku tõmbama ja puhkuserežiimile häälestuma. Pane paika endale mõned konkreetsed tegevused, mis tähistavad vaba aja algust – näiteks korrasta oma töölaud, vaheta riideid, käi dušši all või tee trenni. See kõik aitab Sul panna punkti tööpäevale ja viia mõtted mujale.
Tee plaane järgmiseks päevaks
Hetkel kuum
Selleks, et saaksid õhtuti paremini töömõtted välja lülitada, tee ettevalmistusi järgmiseks päevaks. Võta viis kuni kümme minutit enne tööpäeva lõppu ja kirjuta üles kolm kõige tähtsamat ülesannet, millega pead homme kindlasti tegelema. Nii saad enda jaoks prioriteedid paika panna ja aju ei pea terve õhtu jooksul tegelema pingsalt nende meelespidamisega.
Haara enda tähelepanu muuga
Kõige parem viis viia mõtted töölt eemale ja anda ajule puhkust, on panna muud meeled tööle. Headeks vahepaladeks on näiteks käsitööga tegelemine, kokkamine, sportimine või mõne muu hobi harrastamine. Miks mitte leppida näiteks kokku, et suhtled virtuaalselt igal õhtul pärast tööpäeva tunnike oma sõpradega, mängid lastega lauamänge, loed põnevat raamatut või vaatad mõnda filmi. See kõik aitab Sul lasta töömõtetel minna ja rõõmsatel emotsioonidel tulla.
Märka läbipõlemise sümptomeid!
Läbipõlemine tekib pikaajalise stressi ja ületöötamise tagajärjel. Tihtipeale toob see endaga kaasa füüsilisi sümptomeid nagu peavalud. Emotsionaalselt muutub aga läbipõlenud inimene kergesti ärrituvaks, esile kerkib negatiivne suhtumine oma töösse või karjääri ja motivatsioon kaob. Kurnatuse tagajärjel võib aga hakata tunduma, et Sa ei ole milleski piisavalt hea, piisavalt produktiivne ja jääd oma töödes-tegemistes pidevalt graafikust maha.
Allikas: cvkeskus.ee
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele