Uuring: eestlased tundsid end kriisis rahaliselt kõige kindlamana

Koroonaviirusest tingitud eriolukorra ajal tundis 31% eestimaalastest, et nende rahaline olukord on piisavalt hea, et kriisiga toime tulla, selgus Luminori Baltimaades läbiviidud pensioniuuringust. Enamik Eesti elanikke tunnistas, et kriisil oli mõju nende edasistele säästmisharjumustele.

Foto: pixabay

Lätlased ja leedulased tundsid end kriisi ajal eestlastest rahaliselt vähem kindlana: vaid 24% Läti ja 23% Leedu elanikest olid veendunud, et tulevad kriisi ajal rahaliselt toime. Seevastu koguni 40% Läti ja 42% Leedu elanikest tunnistas, et nende rahaline olukord ei pruugi olla piisavalt hea, et hakkama saada. Eestis tundis end ebakindlana vähem, 31% elanikest.

Kogetud kriis mõjutas ka inimeste edasisi säästmisharjumusi: 30% eestimaalastest vastas, et hakkab nüüdsest säästma või kogub edaspidi rohkem kui varem. Naaberrahvaste seas tekkis säästmissoov mõnevõrra väiksemal hulgal inimestest: 26% Läti ja 21% Leedu elanikest vastas, et hakkab kriisi tagajärjel säästma või kogub edaspidi varasemast rohkem.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitavad tulemused, et valmidus säästa ning finantsiline kindlustunne on omavahel tugevas seoses. „Tegemist on lihtsa loogikaga: mida paremini olla valmis ettenägematuteks olukordadeks, nagu hiljutised koroonast tingitud piirangud, seda paremad on võimalused ajutiste ootamatustega toimetulekuks. Väga meeldiv on näha, et eestlased on säästmisharjumuste poolest Baltimaades eeskujuks,“ kommenteeris Pikkani.

Hoolimata naabrite tajutud ebakindlamast olukorrast, on Lätis ja Leedus oluliselt rohkem neid inimesi, kes tunnistasid, et neil ei olnud sääste varem ning nad ei plaani neid koguda ka edaspidi: 27% Läti ja Leedu inimestest ei säästa ka edaspidi, võrreldes kõigest 12% inimestega Eestist.

Kõigis kolmes Balti riigis on ka neid, kes plaanivad edaspidi säästa vähem või lõpetada üldse kogumise: 14% inimestest Eestis, 10% Lätis ja 17% Leedus. Huvitav on see, et Eestis ja Lätis on neid inimesi rohkem elanike seas, kes tunnistasid, et nende rahaline olukord ei ole piisavalt hea, et kriisiga toime tulla: 17% inimestest Eestis ja 12% Lätis; Leedus aga 16%.

38% inimestest Lätis ja 40% inimestest Leedus, kes ei tundnud end kriisi ajal rahaliselt kindlana, ei oma mingeid sääste ega plaani neid ka edaspidi koguda. Eestis on neid inimesi ligi kaks korda vähem ehk vaid 17%. Samuti on Lätis ja Leedus rohkem elanikke, kes halvema rahalise olukorra tõttu plaanivad nüüd varasemaid sääste kasutama hakata: 22% Läti ja 17% Leedu elanikest, võrreldes 13%-iga eestimaalastest.

Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais. Eesmärk oli analüüsida eriolukorra mõju Baltimaade inimeste finantsolukorrale ning nende hoiakutele seoses säästmise, investeerimise ja pensioniks kogumisega. Uuringus osales 1618 inimest vanuses 23-59 Eestist, Lätist ja Leedust.

Allikas: Luminor

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700