Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandusminister Martin Helme ettepanekul kiitis valitsus heaks määruse, millega toetatakse ettevõtjaid, kelle kaubandus- ja teeninduspinnad asuvad eriolukorra ajal suletud kaubanduskeskustes. Toetuse summa on kuni 25 protsenti ühe kuu rendimaksest.
Täna avas EAS COVID19 kahjude leevendamise toetuste taotlemise. Tegime koos ühe raamatupidajaga taotlemise läbi ning toome teieni ülevaate taotluse esitamise protsessist ning vajalikest dokumentidest. Lisatud ka kuvatõmmised EASi iseteeninduskeskkonnast.
Vabariigi Valitsus võttis 20. märtsil 2020 seoses eriolukorraga riigis vastu määruse „Tööhõiveprogramm 2017–2020” muudatuse töötasu hüvitise osas, mis kehtib kuni 30. juunini 2020.
15. aprillil võttis Riigikogu vastu kobarseaduse, mis on koostatud koroonaviiruse SARS-CoV-2 (edaspidi COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus) pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamiseks väljatöötatud meetmete elluviimiseks. Võtame kokku olulisemad punktid, millega raamatupidajad peaksid kursis olema.
Esmaspäeval avalikustas Eesti Töötukassa palgaabi saajate nimekirja, kelle seas on üle poolesaja raamatupidamisteenuse teenuse pakkuja. Kokku sai töötukassalt hüvitist 22 876 inimest, keskmiselt ühe taotluse kohta 5,5 inimest.
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.