Autor: Kadri Penjam • 21. oktoober 2020

Arvestusala Edendaja kandidaat nr. 6: Joel Zernask, KPMG Eesti maksuvaldkonna juht

Juba 30. oktoobril anname koostöös Excellent Business Solutionsiga välja Arvestusala Edendaja 2020 tiitli inimesele, kes on tegutsev arvestusala valdkonnas või seda tugevalt mõjutanud.

Pea kakskümmend aastat KPMG Eesti auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuva meeskonnaga ühte jalga astunud Joel Zernask kinnitab, et tema jaoks on alati olnud oluline teada, miks ta midagi teeb ning kuidas seda saavutada plaanib. Samuti on teda läbi tööaastate pingutama pannud tark ja hooliv meeskond ning teadmine, et maksuvaldkonnas ei saa kunagi mugavustsooni langeda.

KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask
Autor: Meeli Küttim

Joel on ühtpidi Tallinna juurtega, kuid teistpidi Lõuna-Eesti päritolu. Sündinud Tartus, ent teadliku lapsepõlve veetnud Tallinnas ja suviti Lõuna-Eestis vanavanavanemate talus. Nagu ta ise ütleb, on tegemist kahe jalaga maa peal seisva maapoisiga, kel olnud võimalus leida Tallinnas üles oma eriala – maksuvaldkond, mis on kannustanud ja pannud teda pidevalt edasi püüdlema.

Ampluaa muusikast keskkonnani

Joeli koolitee algas hoopis Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta õppis aastaid klaverit. Aga juba aasta enne põhikooli lõppu liikus ta edasi Tallinna Reaalkooli, kus lõpetas gümnaasiumi. Millest selline hariduslik suunamuutus?

„Kuigi armastasin ja armastan muusikat, ei olnud minu sees siiski nii palju muusikanti, et pürgida elukutseliseks muusikuks. Mul on algusest peale olnud annet ja huvi pigem humanitaarainete suunal. Aga kuna mu õde juba käis reaalkoolis ja teadis kiita selle ühtlaselt tugevat taset ka humanitaarainetes, siis läksin ka sinna, teades, et reaalkool suudab pakkuda mulle sellist keskharidust, millega edasi ülikooli sobivale erialale saan pürgida,” selgitab Joel oma toonaseid otsuseid.

Arvestusala Edendaja tiitli anname välja raamatupidajate päeva konverentsil. Tule kohale või vaata veebiülekannet, rohkem infot SIIN!

Tallinna Reaalkooliga on Joel tagasi vaadates väga rahul: sealt sai ta tugeva põhja ning kui oli aeg otsustada, mida edasi õppima minna, seisis ta lausa teelahkmel, püüdes leida õiget vastust küsimusele, millist eriala valida. „Kuna reaalkooli lõpuks sai reaalainetest siiski juba pisut villand, jäid kaalukausile õigusteadus ja ajakirjandus. Mõeldes pikalt ja põhjalikult, otsustasin lõpuks õigusteaduse kasuks,” lisab ta. Nõnda astus Joel 1997. aastal Concordia Ülikooli õigusteaduskonda, mille 2001. aastal ka lõpetas koos mitme nüüdseks nimeka advokaadi ja ettevõtjaga.

Aga keskkonnateema – kuidas see kõige sellega haakub? Keskkonnatemaatikaga seoses on Joelil rääkida selline tore lugu, et kuna tema ema töötas tollal, kui Joel ülikoolis õppis, Keskkonnaministeeriumis, tekkis tal võimalus asuda tööle Eesti Loodusesse – alguses televisiooni keskkonnasaadete võttegrupi assistendiks ja hiljem uudistesaate „Keskkonnauudised” toimetajaks. Muidugi haaras noormees võimalusest kinni.

„Tõepoolest, sealt sain ma oma esimese töökogemuse. Tollane töö teleproduktsioonis ja hiljem uudistesaate toimetajana hõlmas kõike seda, mida ajakirjanikutöö ikka: tuli otsida aktuaalseid teemasid, teha intervjuu, kirjutada uudis kokku, leida loo juurde sobivad katteplaanid ja teha kõik see kokku lõpuks eetriküpseks, et diktor saaks ekraanil põneva uudise ette kanda,” selgitab ta uudistesaate valmimise telgitaguseid. 10-minutilist uudistesaadet filmiti nädal aega ja monteeriti neli tundi. Seda tööd tegi Joel kokku kolm aastat – nii et võib öelda, et keskkonnateema on talle samuti hingelähedane.

Arvestusala Edendaja 2020

Tunnustame koos valdkonna tegusaid inimesi - anna oma hääl SIIN!

Pärast seda, aastatel 2000–2001, töötas Joel keskkonnamõjude hindamisega tegelevas ettevõttes Eesti Keskkonnainstituut, kus juhtis Tallinna bürood. See oli jällegi üks tore periood, kus ta omandas uusi teadmisi, sai esimese kokkupuute ettevõtlusega ja oli ninapidi keskkonnateemas sees.

2001. aastal lõpetas Joel ülikooli ja tekkis soov vaadata tööturul ringi selle pilguga, et kust leida erialast tööd. „Juhuslikult jäi mulle silma töökuulutus, kus KPMG otsis keskkonnaaudiitori assistenti. See tundus tänu keskkonnavaldkonnaga kursis olemisele väga huvitav pakkumine. Kõnealune konkurss jäi aga pooleli ja lõpuks ei valitudki kedagi välja,” tõdeb Joel.

Teine võimalus ei lasknud end kaua oodata ja jäi silma juba mõned kuud hiljem, kui KPMG otsis maksunõustaja assistenti, ning sinna Joel ka valiti. Varasem tööalane kokkupuude maksuvaldkonnaga tal sel ajal sisuliselt puudus ja õppida oli oi kui palju.

„Alguses olin I astme assistent, kuid aja edenedes ning teadmiste ja kogemuste kogunedes sai minust 2007. aasta kevadel maksu- ja õigusvaldkonna juht ning 2016. aastast olen KPMG-s partner. Minu praegusesse töövaldkonda, mille eest ettevõttes vastutan, kuuluvad maksud, õigus ja raamatupidamine,” selgitab Joel aastate jooksul toimunud muudatusi oma töistes kohustustes KPMG-s.

Aeg muutub, samuti ettevõte ja valdkond

Mis on see, mis on hoidnud Joeli KPMG-s nii kaua? „Kindlasti on olnud minu jaoks põnev väljakutse see, et nagu me kõik teame, on viimasel paarikümnel aastal olnud majanduses nii tõuse kui ka langusi. See tähendab ühtlasi seda, et ettevõte on üle elanud aegu, kus on tulnud oma sihid läbi mõelda ja neid muuta. Et ka õppimist ja pingutamist on olnud küllaldaselt, on see pakkunud mulle piisavalt väljakutseid. Kuna olen tundnud, et mul on endiselt siinsamas ettevõttes võimalik ja tarvilik õppida ja end proovile panna, ei ole mul olnud tarvidust kuhugi mujale liikuda. Seda enam, et Eesti turg on nii väike.”

Täpsemalt toob Joel välja 2009. aastal saabunud masu, mis tähendas KPMG kui ettevõtte jaoks põhjalikku turu ümberhindamist ja sellest lähtuvalt ka ümberõppimist. „Olgem ausad, tollal muutusid kardinaalselt nii ettevõtete vajadused kui ka eesmärgid – nõnda pidime üle vaatama ka ettevõtetele pakutava nõustamistaktika,” on Joeli sõnul alati oluline pakkuda just klientidele vajalikke teenuseid. Nüüdseks suudab KPMG pakkuda täisteenust – kõiki teenuseid, mida maksuvaldkonnas võimalik.

Joeli käe all on KPMG maksu- ja õigusnõustamise valdkond aastate jooksul läbi teinud hulga muutusi. Eelkõige on laiendatud ampluaad. Ühe suurema reformina loodi 2013. aastal õigusosakonna baasil advokaadibüroo. „Kui 2012. aastal oli KPMG õigusnõustamisteenuste aastane netokäive 70 000 eurot, siis 2019. aastal juba 1,2 miljonit. Maksuvaldkonnas on aasta-aastalt samuti lisandunud uusi teenuseid ja valdkond plaanib sel aastal ületada miljoni euro piiri. Raamatupidamisteenused on viimase viie aastaga kasvanud neli korda suuremaks,” toob Joel välja mõned verstapostid. Samuti on ta uhke selle üle, et kolm aastat tagasi astus Eesti KPMG välja CEE regioonist ja moodustati Soome KPMG-ga ühine partnerlus.

Joel Zernaski tähelepanekud ja soovitused raamatupidajatele

• Olge alati avatud uuendustele ja õppimisele ning minge kaasa ettevõtte muutuvate vajadustega. Teie juhtkond vajab teid!

• „Kui sa oled kõige targem inimene ruumis, siis oled vales ruumis” (Konfutsius).

• Leia oma MIKS ja mõtesta see lahti. Raskel hetkel annab see väga palju jõudu ja selgust.

• Hoolitsege ka enda vajaduste eest, sest tühjast kotist pole midagi teistele jagada.

Kes on Arvestusala Edendaja?

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali.

Ülevaade tänavustest kandidaatidest on SIIN!

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Marianne LõhmusRaamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700