Paremaks isikuandmete kaitseks saab nüüd elektroonilises kinnistusraamatus inimese nime järgi päringuid teha vaid ennast autentides, näiteks ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu sisse logides.
„Järjest enam saatsid inimesed nii justiitsministeeriumile kui ka õiguskantslerile pöördumisi, milles väljendasid rahulolematust selle üle, et neile kuuluvaid kinnisasju said inimese nime järgi otsida kõik, kes soovisid. Selleks, et kiiresti arenevas inforuumis inimeste andmeid paremini kaitsta, otsustasime, et nime või isikukoodi järgi kinnisasjade otsimine on edaspidi võimalik ainult autenditud kasutajal,“ ütles kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe.
Muudatus tagab, et kõikidest otsingutest jääb maha isikustatud jälg, samas ei piira see kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet. „Seega on tegemist tasakaalustatud lahendusega, millega ühelt poolt hoitakse loodetavasti ära n-ö huvipäringud, teiselt poolt aga tagatakse endiselt kinnistusraamatu avalikkus ja seega ka turvaline õiguskäive,“ lisas ta.
Seotud lood
Nagu igal asjal on oma hea ja halb külg, on seda ka infomaailma põhitegijal- otsingumootoril, mis leiab üles kõik avalikud võrgulehed ja kajastab nende sisu. Kuna osa infost on inimeste isikuandmed, võivad mõned inimesed ainuüksi juba oma nime ja sünniaega otsingumootorist nähes tunda privaatsuse riivet ning leidub neidki, kes tahaksid teha kõik selleks, et maha saada mistahes isikuandmed. Tsitaat elust enesest: „Pole ju teiste asi, et minu koer toob koju medaleid ja jooksen oma vanusegrupis kõige kiiremini.“
Andmekaitse Inspektsioon selgitab põhimõtteid, mis aitavad igal inimesel otsustada, mida teha, kui isikliku kaamera ette jääb huligaan või seaduserikkuja või kuidas toimida siis, kui sõber saadab mõne sellise pildi või foto.
Möödunud on aasta palju kõneainet tekitanud isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest. Ettevõtete ja asutuste jaoks tekitas uus andmekaitse kord palju küsimusi ja lisatööd ning Andmekaitse Inspektsioonile esitati üksjagu rikkumisteateid. Ettevõtjate peamistest murekohtadest kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Allan Kubu.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.