Mida teha seaduserikkumist või huligaansust näitava foto või videoga
Andmekaitse Inspektsioon selgitab põhimõtteid, mis aitavad igal inimesel otsustada, mida teha, kui isikliku kaamera ette jääb huligaan või seaduserikkuja või kuidas toimida siis, kui sõber saadab mõne sellise pildi või foto.
Häbipost pole lubatud
Kui Teie kasutuses on õigusrikkuja foto või video, kus inimene on äratuntav ja mida justkui sisemise õiglustunde järgi tahaks avaldada, siis õige on hoog maha võtta ja mõelda, mida selline tegevus endaga kaasa toob. Reaalsuses vahet ei ole, kas omate enda tehtud pilti või videot kellegi rikkumise kohta või olete selle saanud sõbralt.
Videod ja fotod „huligaanidest“ võib rahuliku südamega avaldamata jätta. Igasuguste huligaansuste avaldamisel võite panna teise inimese asjatult häbiposti ja olukord võib pöörduda Teie enda vastu. Nimelt on võlaõigusseaduse (§ 1046) kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti nõuab isikuandmete kaitse üldmäärus, et isikuandmete avaldamiseks peab olema õiguslik alus.
Seega, Eesti seadusandlus ei luba panna inimesi häbiposti ega teha seeläbi „omakohust“. Karistuste määramine on õiguskaitseasutuste pädevuses. Seepärast ei ole lubatud ilma ametliku otsuseta kedagi sotsiaalmeedias seaduserikkujana esitleda.
Mida peaksin ma sel juhul tegema?
Kui olete avastanud sündmuse, kus on õigusrikkumine ja olete seda jäädvustanud foto või videona, siis tuleks ennekõike see jäädvustus edastada sellele asutusele, kes uurib või menetleb sedasorti õigusrikkumisi. Näiteks kui salvestisele jääb sõiduk, mis põhjustas liikluses ohtliku olukorra, siis anda sellest teada politseile, edastades salvestise. Kui näiteks keegi on enda olmeprügi ehk jäätmed viinud nö metsa alla, siis on võimalik sellest teavitada Keskkonnainspektsiooni, politseid või kohalikku omavalitsust.
Kas ma üldse võin avalikkusele teada anda avastatud rikkumisest?
Nagu eelnevalt mainitud, peab isikuandmete avalikustamiseks olema õiguslik alus. On arusaadav, et avalikkusele soovitakse mingist probleemist märku anda. Siiski peate olema veendunud, et kellegi kohta mingi info avalikustamisega Te seadust ei riku. Näiteks ei ole iga küla tänaval ringi sõitev võõras auto potentsiaalne varaste seltskond – seetõttu ei ole alati ka õigustatud, kui selle sõiduki juhist tehakse foto, mis avaldatakse sotsiaalmeedias koos väitega, et tegemist on vargaga. Tegemist võib olla olukorraga, kus inimene on eksinud ja/või otsib mingit konkreetset aadressi, et näiteks sõbrale külla minna.
Kui näiteks avastatakse metsa alt ehitusjäätmeid, siis on võimalik sellest pilt teha ning sellest avalikkust oma sotsiaalmeedia konto kaudu teavitada. Lisaks tuleks teavitada ka ühte eelnevalt märgitud asutustest- keskkonnainspektsiooni, politseid või omavalitsust.
Kui leiate näiteks metsa alt mingid dokumendid, kus on ka inimeste andmed (nt kliendikaardi taotlused, tervisekaardid vms) siis tuleks sellest teavitada Andmekaitse Inspektsiooni. Sellises olukorras ei tohi neid fotosid või videoid nendest dokumentidest koos nendes olevate andmetega avalikustada enda sotsiaalmeedia kontol, kuna see võib tuua pöördumatut kahju neile, kelle andmed nendes dokumentides on. Kui foto jõuab juba sotsiaalmeediasse, hakkab see elama oma elu, mida Teie ise ei kontrolli.
Kui ma soovin avalikkusele teada anda mingist probleemist koos isikuandmetega – miks ajakirjandus seda tohib teha, kuid mina mitte?
Ajakirjanduse puhul on olemas erisäte, mis neil lubab isikuandmeid avalikustada. Isikuandmete kaitse seaduse (§ 4) järgi on isikuandmeid lubatud inimese nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada inimese õigusi. Kõik need tingimused peavad olema täidetud.
Andmekaitse Inspektsioon on oma võrgulehel avaldanud sekkumiskriteeriumid, millal inspektsioon sekkub meediasse (leitav SIIN).
Meediana käsitletakse selles dokumendis nii professionaalset meediat (päeva- ja nädalalehed, tele- ja raadiokanalid) kui ka blogisid, netifoorumeid ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustikke. Mõlemad võivad sisaldada ajakirjandusliku eesmärgiga artikleid ning meelelahutust. Erinevalt meelelahutusest on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud isikuandmeid avalikustada ka ilma inimese enda nõusolekuta.
Seega, kui mingeid isikuandmeid avalikustad avalikkuse teavitamise eesmärgil, siis võib Teie tegevus olla samastatav olukorraga, kus meedia avaldab isikuandmeid. Samas, kui kõik need tingimused ei ole täidetud, siis peab olema mingi muu õiguslik alus – näiteks inimese nõusolek.
Miks on politseil võimalik avaldada õigusrikkujate isikuandmeid, kuid minul mitte?
Politseil on õigus menetlusalast teavet väljastada avalikkusele ja pressile – sellekohased õigused tulenevad valdkondlikest menetlusseadustest. Siiski ei tähenda, et avaldatakse valimatult kõike ja kõigi kohta. Sel teemal on soovituslik tutvuda ka politsei enda meediasuhtluse põhimõtetega, mis on leitavad SIIT.
Jätke meelde oluline põhimõte: kui avaldate kellegi teise isikuandmed foto või videona negatiivses võtmes ja põhjustate sellega teisele mainekahju, olete vastutav Teie ise. Andmete avaldamise tagajärgede eest on vastutus alati avaldajal. See kehtib ka teiste inimeste jagatud info avaldamisel. Seega, kui avaldate, võtate vastutuse.
Kokkuvõttes: fotode või videode avaldamine on lubatud järgmiste õiguslike aluste olemasolul:
- Kui on olemas inimese vabatahtlik nõusolek. Peate seda alati saama tõendada.
- Kui see tuleb seadusest. Näiteks politsei saab avaldada menetlusinfot (sh ka isikuandmeid) ainult menetlusseaduste alusel.
- Kui on täidetud kõik ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamise nõuded.
Kuna sekkub eraisikute vahelistesse vaidlustesse Andmekaitse Inspektsioon?
Inspektsiooni poole pöördutakse sageli küsimusega, mida saab teha inspektsioon, kui eraisiku isikuandmed on avaldatud sotsiaalmeedias ilma tema enda nõusolekuta teise eraisiku poolt. Tegemist eraisikute vahelise vaidlusega, mida saab lahendada tsiviilkohtus (taotleda vajadusel riigi õigusabi ja avaldaja eeltuvastusmenetlust), sh nõuda isikult andmete avaldamise lõpetamist ja ka edaspidist andmete avaldamise keelamist.
Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on isikute subjektiivsete õiguste kaitsmine eelkõige kohtuvõimu funktsiooniks. Kui täitevvõim korrakaitseorganite näol hakkaks lahendama eraisikute õigusi ja vabadusi puudutavaid küsimusi, konkureerides kohtuvõimuga, tooks see kaasa võimude lahususe põhimõtte rikkumise, tekiks õiguskindlusetus ja omavolioht. Korrakaitseorganid ei suuda ega peagi suutma igal juhtumil kindlaks teha isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslike vaidluste lahendamisel võib olla vägagi keeruline. Tsiviilkohtu volitused ja võimalused asjaolude tuvastamiseks on oluliselt ulatuslikumad.
Kui kaebuse eesmärgiks on saada hüvitist tekitatud kahjude eest, siis sedasorti kaebusi lahendab ainult kohus. Ka laimu korral on pädevus ainult kohtul, mitte inspektsioonil.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.
Raamatupidaja.ee toetajad:
