Ettevõtlusriskide maandamiseks jagab Eesti Välisministeeriumi soovitusi ja nõuandeid ettevõtjatele nii lepinguga kui ka lepinguta Brexitiks.
Lepinguga lahkumine
Lepinguga lahkumise puhul järgneb pärast (hetkeseisuga viimane kuupäev on) 31. oktoobrit 2019 üleminekuperiood, mille jooksul lepivad Ühendkuningriik ja Euroopa Liidu liikmesriigid eraldi kokku edasistes kaubandustingimustes.
Riskide maandamiseks soovitame ettevõtjail läbi mõelda järgmised teemad:
- selgitada välja, kuidas praegu toimub kaubavahetus kolmandate riikidega (tolliküsimused, vastastikune tunnustamine, tootemärgistus, standardid jm);
- jälgida arenguid Euroopa Liidu õiguses (Ühendkuningriigi lahkumisega seoses on kavandamisel mitmed erimeetmed);
- tutvuda, kuidas on ettevõtte need kaubad/teenused, mis on seotud Ühendkuningriigi turuga, teistes Euroopa Liidu rahvusvahelistes lepingutes käsitletud;
- sektorispetsiifilisi ettevalmistusi võiks alustada enda sektoris kehtiva Euroopa Liidu õiguse võrdlemisest
Euroopa Liidu-Kanada majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA).
Euroopa Komisjon on koostanud reas valdkondades ettevalmistavad infolehed, mis annavad esmast infot eesseisvatest muudatustest ja võimalikest tagajärgedest. Infolehtede nimekirja täiendatakse jooksvalt. Rohkem infomaterjale koondab Euroopa Liidu infokeskuse Brexiti lehekülg.
Lepinguga lahkumisel lakkab Ühendkuningriigi Euroopa Majanduspiikonna (EEA) liikmesus peale üleminekuperioodi lõppu. Seega ei ole Ühendikuningriigi lahkumise järgselt võimalik kasutada Ühendkuningriis asutatud krediidi- ja makseasutustes ning nende Ühendkuningriis avatud filiaalides avatud maksekontosid rahalise sissemakse tegemiseks Eesti äriühingutesse.
- Ühendkuningriik võib peale lahkumist liituda Euroopa Vabakaubanduspiirkonnaga (EFTA) ning seejärel taasliituda EEA-ga.
Lepinguta lahkumine
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi lepingu puudumisel muutub Ühendkuningriik Euroopa Liidu jaoks kolmandaks riigiks, kaubanduses kehtiksid WTO reeglid.
Muudatused puudutavad mitmeid sektoreid, millest enim muudatusi on ette näha seoses kaupade liikumisega, aga ka transpordi ja finantsteenuste sektorites.
Tungivalt soovitame ettevõtjail läbi mõelda järgmised teemad, et muutustega võimalikult kiiresti kohaneda. Muudatuste ulatus sõltub sidemetest Ühendkuningriigi turuga, majandussektorist, ettevõtte suurusest jm:
- selgitada välja, kuidas praegu toimub kaubavahetus kolmandate riikidega (tolliküsimused, vastastikune tunnustamine, tootemärgistus, standardid jm);
- jälgida arenguid Euroopa Liidu õiguses (Ühendkuningriigi lahkumisega seoses on kavandamisel mitmed erimeetmed);
- tutvuda, kuidas on ettevõtte need kaubad/teenused, mis on seotud Ühendkuningriigi turuga, teistes Euroopa Liidu rahvusvahelistes lepingutes käsitletud;
- sektorispetsiifilisi ettevalmistusi võiks alustada enda sektoris kehtiva Euroopa Liidu õiguse võrdlemisest
Euroopa Liidu-Kanada majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA).
Euroopa Komisjon on koostanud reas valdkondades ettevalmistavad infolehed, mis annavad esmast infot eesseisvatest muudatustest ja võimalikest tagajärgedest. Infolehtede nimekirja täiendatakse jooksvalt. Rohkem infomaterjale koondab Euroopa Liidu infokeskuse Brexiti lehekülg.
Mida teha leppeta Brexiti korral, kui oled ettevõtja, kes edastab isikuandmeid Ühendkuningriiki?
Lepinguta lahkumisel lakkab Ühendkuningriigi Euroopa Majanduspiikonna (EEA) liikmesus. Seega ei ole Brexiti järgselt võimalik kasutada Ühendkuningriis asutatud krediidi- ja makseasutustes ning nende Ühendkuningriis avatud filiaalides avatud maksekontosid rahalise sissemakse tegemiseks Eesti äriühingutesse.
- Ühendkuningriik võib Brexiti järgselt liituda Euroopa Vabakaubanduspiirkonnaga (EFTA) ning seejärel taasliituda EEA-ga.
Allikas: Välisministeerium