Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi
Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest, kirjutab rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht Eneken Lipp.
See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk.
Eelarvet peab saama klotsideks lahti võtta
Teenustest, programmidest ja valdkondadest koosnev eelarve annab võimaluse paremini jälgida, et riigi raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Nii saame leida üles dubleerivad tegevused või teenused ja hinnata, millise teenuse osutamine on mõistlikum välja delegeerida või millise teenuse osutamine ei aita kaasa eesmärgi täitmisele. Selline, klotsideks lahti võetav eelarve on suurema läbipaistvusega ja võimaldab ministeeriumidel teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel asutuste funktsioone ümber tõsta, et paremini arvestada kodanike vajadustega.
Infot tuleb juurde, mitte ei jää vähemaks. Säilib ka eelnevatel aastatel kasutatud kulupõhine informatsioon, mille alusel saame ülevaateid kogu riigi personalikulude mahust, investeeringutest, antavatest toetustest ja Euroopa Liidu vahendite kasutamisest.
Tegevuspõhisele eelarvele üleminek on üks osa riigireformist. See tähendab meile korrastatud, ühtsetel põhimõtetel ning kokkulepitud mõistetega tulemusinformatsiooni, mille alusel saab riik edasi planeerida strateegilisi arengusuundi. Uut eelarve formaati, mis ühendab strateegilise planeerimise ressursside planeerimisega, on valmistatud ette alates aastast 2007.
Seome strateegilised dokumendid rahastusega
Arengudokumentide vähendamiseks on kokku lepitud strateegilised dokumendid, mis on seotud eelarvega – need on poliitika põhialused, valdkonna arengukavad ja programmid. See vähendab olukorda, kus valdkondades on mitmeid arengudokumente, mille eelarve maht ületab mitmekordselt valdkonna vahendite hulga riigieelarves. 400 eesmärgist ühes valdkonnas on saanud mõnikümmend mõõdetavat eesmärki, millel on määratletud vastutajad ning nende saavutamiseks ette nähtud vahendid.
Finantsarvestust on korrastatud ja võetud kasutusele kõigile riigiasutustele pakutav tarkvara teenustepõhise eelarve planeerimiseks ning täitmise jälgimiseks. Ühtne kuluarvestuse ja aruandluse keskkond võimaldab tulemusinfo, eelarve-, raamatupidamis- ja personaliandmed integreerida ning koostada juhtimisaruandeid, kus tulemused ja ressursid on omavahel seotud.
Graafilisi ja dünaamilisi juhtimisaruandeid on võimalik koostada vastavalt iga juhtimistasandi vajadusele – teenuse, osakonna, asutuse, programmi juhi, kantsleri, ministri ja valitsuse tasandil. Riigiasutuste finantsjuhid ja finantsanalüütikud on kogu aasta jooksul teinud väga tõhusat tööd, olles korraga nii kulumudelite modelleerija, andmeanalüütiku, aruannete disainija kui ka kontrolleri ülesannetes. Selleks, et kõiki uute arendustega pakutavaid võimalusi ära kasutada, tuleb edaspidi täiendada andmeanalüüsi võimekust ning vaadata üle ootused finantsfunktsioonile asutustes.
Üleminek tegevuspõhisele eelarvele on olnud edukas, kuid keerukas ja aeganõudev protsess. Välja on töötatud ning hinnastatud on 150 riigiasutuse 1300 avalikku teenust (ei sisalda tugiteenuste arvu), mis aitavad ellu viia 45 programmi eesmärke. Programmid panustavad 21 valitsuse üldeesmärgi elluviimisse. Mõõdikuid on suuremates valitsemisalades 400 ringis. Sellise korrastatud ja läbipaistva eelarve info põhjal saab planeerida edasiseid arendusi näiteks teenuste disainimiseks, teenuslepete sõlmimiseks ning üleriigiliste strateegiliste suundade seadmiseks.
Kvaliteetne materjal paremateks juhtimisotsusteks
Et reformi tulemus ei jääks vaid paberile, tahab rahandusministeerium muuta ka eelarveläbirääkimiste arutelud tulemuspõhiseks. Täiendava rahastamise vajaduste ehk eelarve lisataotluste materjal kogutakse teenuste ja programmide lõikes, vastates küsimustele, milline probleem vajab lahendamist, mis on suurem eesmärk, mida täiendavate vahenditega mõjutatakse ning kuidas täiendavate vahenditega mõjutatav mõõdik lisavahendite toel järgnevatel aastatel paraneb. Tänavu on kõigi ministeeriumide läbirääkimiste alusmaterjal esimest korda sellises formaadis.
Siiski on kliendikeskse ja tulemuspõhise arutelu edendamisel suur roll poliitikutel ja tippjuhtidel. Teiste valitsuste näidetest (Kanada, Austraalia, Šotimaa, Iirimaa) oleme õppinud, et kui valitsusel on olemas kvaliteetne ja usaldusväärne alusmaterjal otsuste tegemiseks ning avalikkusele on kuvatud mõõdikud valitsuse töö tulemuste mõõtmiseks, muutub ka poliitiline debatt tulemuspõhisemaks.
Tõhus tööriist igale juhile
Tegevuspõhine eelarve on üks riigireformi eesmärk ja arenduste planeerimisel ei toimeta rahandusministeerium üksi. Mõõdikute infot kogutakse ja juhtimistöölaudu töötame välja koos statistikaametiga, nii et iga taseme juht saaks endale tõhusa tööriista seatud eesmärkide saavutamise jälgimiseks.
Teenuste arendamine ja infosüsteemi juurutamine toimub koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kus arendatakse ka e-teenuste, proaktiivsete ja sündmusteenuste pakkumist riigis. Tegevuspõhise eelarve rakendamine on loonud vajaduse organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamiseks ja ülevaatamiseks, mida tehakse rahandusministeeriumi eestvedamisel koostöös riigikantseleiga, samuti ka strateegilise planeerimise arendusi.
Rahandusministeerium on samal ajal algatanud omavalitsuste teenustasemete projekti, mille eesmärk on see, et keskvalitsus saaks kohalike teenuste tasemest detailsema ülevaate, anda võrdlevat tagasisidet omavalitsustele ning jagada seda infot avalikult kodanikega. See on vajalik, et kohalikud teenused üldise rahastamise korral paraneksid. Maakonnakeskustes pakutavate riigiteenuste parema kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks luuakse rahandusministeeriumi juhtimisel riigimajad, mis koondavad eri teenused ühe katuse alla.
Esimene võimalus tutvuda tegevuspõhise eelarve programmide ja arendustegevustega on riigi eelarvestrateegias 2020–2023, mille uus valitsus kinnitab juba mais. Esimest tegevuspõhist eelarvet asub riigikogu menetlema sügisel. Programmide eelnõud avalikustatakse oktoobris ja programmid kinnitatakse pärast riigieelarve vastuvõtmist.
Allikas: Rahandusministeerium
Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.
Raamatupidaja.ee toetajad:
