Jaga lugu:

Mitteresidentide teenindamisega seotud riskid on vähenenud

Finantsinspektsioon viis 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses kõikides Eestis tegutsevates pankades ja Eestis tegutsevate välisriigi pankade filiaalides läbi erakorralised rahapesu tõkestamise alased kontrollid.​

Finantsinspektsioon kontrollis kokku 16 pangas hoolsusmeetmete rakendamist ehk panga vastupanuvõimet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele. Kontrolli käigus hinnati, kuidas pank tuvastab oma äritegevusega seotud riske, milline on panga võetav risk (riskiisu, äristrateegia), kuidas peegelduvad sellele panga kontrollisüsteemid ning milline on panga kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis. Seitsmes riskipõhiselt valitud pangas viidi läbi kohtumised ka tippjuhtide ja rahapesu tõkestamise eest vastutavate isikutega.

Finantsjärelevalve hinnangul on Eesti panganduses mitteresidentide teenindamisega seotud riskid märkimisväärselt vähenenud – valdavat osa pangandusest kõrge rahapesu risk ei ohusta ning 2019. aastal keskendutakse teenuste osutamisel enamjaolt kohalikele (või sellega seost omavatele) äri- ja eraklientidele. Finantsinspektsioon jätkab tööd üksikute kõrgemate riskiallikatega.

Eesti pangad on viimastel aastatel oluliselt parandanud oma riskikontrolli ja vähendanud riske eelkõige väga kõrge riskiga klientide segmendis. „Aastatetagust pärandit ei saa küll olematuks teha, kuid Finantsinspektsiooni viimase viie aasta pingutuste ja pankade äristrateegiate muutmise tulemusel on Eesti finantssüsteemis rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid oluliselt vähenenud, samuti on märkimisväärselt paranenud pankade vastupanuvõime olemasolevatele riskidele,“ rääkis Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Üks riske iseloomustav mõõdik panganduses on mitteresidentide hoiuste osakaal, eelkõige kõrge riskiga mitteresidendid, kel üldjuhul puudub Eesti majanduskeskkonnaga igasugune seos ja/või kes omakorda tegutsevad kõrge riskiga jurisdiktsioonides. Mitteresidentide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19,10 protsendilt 7,91 protsendini (2018. aasta lõpu andmetel), sealjuures on see vähenenud eelkõige väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore) arvelt 8,50 protsendilt 0,46 protsendini.

Rahapesualane järelevalve on pidev, ka kõnealune kontroll eeldab konkreetsetes pankades erinevaid jätkutegevusi. „Meie sõnum pankade juhtidele on ühene: Eesti ei ole koht hämaraks panganduseks. Finantsinspektsioon on rõhutanud pangajuhtidele, et kontrollisüsteemid peavad toimima riskipõhiselt, täpselt ja targalt, mis tähendab, et rohkem ressurssi tuleb rakendada just tavapärasemast kõrgema riskiga olukordadele. Üle ei pea reageerima madala riskiga tavakliendi puhul,“ lisas Nõmm.

Finantsinspektsioon panustab oluliselt rahapesu ja terrorismi rahastamise reeglite selgitamisse. Finantsinspektsioon avaldas hiljuti uue järelevalvepoliitika ja töötas välja uue põhjaliku juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“*, mis jõustus 1. märtsil 2019.

Finantsinspektsiooni juhend annab finantsvahendajatele uue selge raamistiku rahapesualaste riskide juhtimiseks, et Eesti finantssektorit ei kasutataks ära rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Juhend abistab esimest korda finantsvahendajaid selles osa, kuidas ära tunda riske, nende olemust ja kuidas analüüsida nendega kaasnevaid ohte. Esimest korda on juhendis kirjas ka rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid ja meetodid, mis kehtivad just Eestis. Juhendi koostamisele eelnes parimate rahvusvaheliste praktikate ja standardite kogumine, samuti Eesti panku ohustavate tegurite (tüüptunnuste) analüüs ja Finantsinspektsiooni ajaloolise praktika kogumine, mis koondati terviklikult uude juhendisse.

Finantsinspektsiooni hinnangul, arvestades meie ohuhinnangut, peavad pangad näitama kõrgendatud hoolsust eelkõige selliste mitteresidentide teenindamisel, kel puudub Eesti majandus- ja ärikeskkonnaga igasugune seos, või muude finantseerimisasutuste (nt makseasutused) teenindamisel, kes omakorda teenindavad ülalnimetatud kõrge riskiga kliente. Lisaks näeb Finantsinspektsioon uue ohuallikana virtuaalvääringu teenuse osutajaid, mis eeldab pankadelt erilist ettevaatlikkust.

Allikas: Finantsinspektsioon

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee