Jaga lugu:

Palju vähendab haigusleht sissetulekut erinevates Balti riikides?

Ootamatu haigestumine võib võtta suure osa pere sissetulekust. Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks kahenädalane enda või pereliikme haigestumine. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus võrdles sissetuleku langust Eestis, Lätis ja Leedus erinevate stsenaariumite korral.

Kui palju väheneb haiguslehel olles sissetulek erinevates Balti riikides?  Foto: scanpix

Eestlased kaotavad haiguslehel olles kõige rohkem

Eesti Haigekassa andmetel oli 2018. aastal keskmine haiguslehe pikkus 13,2 päeva. Kahenädalase haiguse korral kaotavad eestlased oma sissetulekust võrreldes lätlaste ja leedulastega protsentuaalselt kõige rohkem. 500-eurost netopalka teeniv eestlane kaotab haiguse korral oma sissetulekust ligi 22% ehk 109 eurot. Lätis väheneb sama palgataseme juures sissetulek vastavalt 8,5% ehk 43 eurot ja Leedus 11% ehk 55 eurot.

Haigestunud lapse hooldamisel on parimad tingimused Lätis

Olukord on mõnevõrra erinev, kui töötav lapsevanem peab haigestunud lapse eest hoolitsema. Kui 500-eurost netopalka teeniv lapsevanem on hoolduslehel kaks nädalat, väheneb tema sissetulek Eestis 15% ehk 74 eurot, Leedus 8% ehk 38 eurot ning Lätis kõigest 5% ehk 25 eurot.

Haigushüvitiste maksmise kord on riigiti erinev

Kui Eestis ei maksta töötajale kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist (olenevalt tööandjast võib see küll erineda), siis Lätis ei saa hüvitist vaid esimese haiguspäeva eest. Teise ja kolmanda haiguspäeva eest maksab Läti tööandja hüvitist 75% ulatuses töötasust. Leedus maksab tööandja hüvitist juba haigestumise esimesest päevast ja hüvitise suurus on tööandja otsustada, kuid peab olema vahemikus 62,02%–100%. Alates kolmandast haiguspäevast maksab hüvitist riik 62,02% töötasust.

Haigestunud lapse hooldushüvitise määr on nii Eestis kui ka Lätis 80% ja seda makstakse alates esimesest haiguspäevast, kuid selle arvutamise kord on riikides veidi erinev. Leedus on aga hüvitis 65,64% palgast ning hüvitist makstakse ainult tööpäevade eest.

Tööandja vaatenurgast on aga töötaja haigestumise korral suurimad kulud kanda Eesti ja Läti ettevõtetel. Eestis kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa. Lätis maksab tööandja hüvitist 2.–10. haiguspäevani. Leedus on tööandja maksta vaid töötaja kahe esimese päeva haigushüvitis ning alates kolmandast päevast maksab hüvitist riik.

Ootamatustega toimetulekuks on oluline luua endale säästupuhver

Selleks, et ootamatusteks valmis olla, on oluline luua endale säästupuhver. Paraku näitavad uuringud, et Balti riikides on perede rahaline puhver väike. Ligikaudu veerandil peredest puuduvad säästud või need on väiksemad, kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks.

Seega on oluline tekitada endale püsiv harjumus raha kõrvale panna, et ka mustadel päevadel oleks olemas vajalik varu igakuiste kulude katmiseks. Esimese asjana on oluline alustada eelarve pidamist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna. Vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.

Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee