Jaga lugu:

Kiire palgakasv meelitab välistööjõudu

Eesti keskmine brutopalk kasvas viimase seitsme aastaga 58%. Sissetulekute sedavõrd kiire lähenemine muule Euroopale muudab Eesti järk-järgult üha atraktiivsemaks ka Euroopa Liidu kvalifitseeritud tööjõule. Kui soovime näha kiire majanduskasvu jätkumist pikemas horisondis, tuleks Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palmi hinnangul investeeringute betooni suunamise asemel keskenduda senisest enam just inimkapitalile.

Eesti jõuline neljaprotsendiline majanduskasv viimasel kolmel aastal toetab sissetulekute lähenemist euroala keskmise suunas. 2018. aasta oli Eesti jaoks majanduslikus mõttes igati edukas – sisemajanduse koguprodukt suurenes aastases võrdluses 3,9%. Tänavu aga SKT kasv Luminori prognoosi kohaselt juba pidurdub, jäädes alla 3% piiri. Selle peamiseks põhjuseks on majanduste jahenemine euroalal ja Põhjamaades, globaalsed kaubanduspinged ja geopoliitilised riskid. Parim kasvuväljavaade on seejuures hea palgakasvu ja aeglustuva hinnakasvu toel eratarbimisel. Eksport ja investeeringud kasvavad mõõdukalt ja on enim mõjutatavad heitlikust väliskeskkonnast.

„Eesti SKT elaniku kohta jõudis 2017. aastal 79-protsendile Euroopa Liidu keskmisest, mis on tubli samm edasi. See tähendab, et esmakordselt on Eesti tõusnud võrreldavale tasemele mõnede euroala lõunariikidega nagu näiteks Portugal, mis edestas Eestit veel märkimisväärselt Euroopa Liiduga liitumisel. Sissetulekute kasv on viimase nelja aasta jooksul mõjutanud positiivselt ka Eesti rahvastiku kasvu. Kõige paremini peegeldub see tagasirändes ja kasvavas välistööjõu lisandumises, sealhulgas arenenud riikidest,“ ütles Palm.

Eestisse tulnute arv ületas 2018. aastal siit lahkunute arvu 6 095 inimese võrra. Kui lisada sellele hinnanguliselt ca 20 000 välistöölist, kes olid mullu Eestis lühiajalise töötajana (sh renditöö lepingu alusel), siis on see näitaja veelgi tähelepanuväärsem. Eesti on järk-järgult muutumas atraktiivseks Euroopa Liidu tööjõu jaoks, mis aitab omakorda leevendada tööturu peamist probleemi, milleks on kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Vaadates kaugemale tulevikku asub Eesti teelahkmel, milliseks kujuneb täistööhõivele lähenedes investeeringute valik. „Investeeringute puhul on peamiseks valikuks see, kas need on tulevikus valdavalt kaldu betooni või inimeste poole. Majanduse kasvuvõimekuse toetamise meetmeteks on ennekõike investeeringud teadus- ning arendustegevusse, haridusse, vajaduspõhisesse sotsiaalhoolekandesse ja nutikasse taristusse. Euroopa majandused seisavad silmitsi üha kasvava globaalse konkurentsiga ja võidavad need, kellel õnnestub teha targemaid valikuid,“ lisas Palm.

Eesti majandus on saavutanud märkimisväärset edu digimajanduse valdkonnas. Laieneva IKT sektori toel on võimalik tõsta ka muude harude, sealhulgas ka tööstuse lisandväärtust. Samuti võimaldaks ettevõtete digitaliseerimine ja uute tehnoloogiate aktiivsem kasutuselevõtt suurendada veelgi teenuste ekspordi osatähtsust, mille suunas liigub üha rohkem majandusi.

Allikas: Luminor Eesti

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee