11 märts 2019

Vanemahüvitise arvestamine alates 01.09.19

Vanemahüvitise (vanemapalk/nn "emapalk") suuruse arvestamisel lahutatakse edaspidi esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud ja hüvitise suuruse arevstatakse sellele 9 kuule eelneva 12 kuu tulude alusel. Muudatus mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.

Keda uuele korrale üleminek mõjutab?

See kas kehtima hakkab uus või vana vanemahüvitise arvestamise kord, sõltub sellest, millal tekib õigus vanemahüvitisele. Uus kord kehtib kõigile, kes hakkavad vanemahüvitist saama alates 1. septembrist 2019.

Pane tähele, et vanemahüvitisele tekib õigus järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht/periood, mille eest maksab Haigekassa sünnitushüvitist) - enamasti 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnituslehele jääda, siis tekib vanemahüvitise saamise õigus lapse sündimise päeval.

Kui hüvitise saamise õigus tekib enne 1. septembrit 2019, siis uuele süsteemile üleminek ei puuduta - vanemahüvitise määramine või maksmine jätkub senises korras.

Ka varem määratud vanemahüvitisi ümber ei arvutata ja makstakse edasi nii, nagu varem määratud.

Uuele korrale üleminek puudutab seega juhul, kui:

- lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja ei jäänud sünnituslehele ning laps sünnib 1. septembril 2019 või hiljem.

- lapse ema käis enne lapse sündi tööl või tal oli muudel alustel õigus jääda sünnituslehele (näiteks FIEd) ning sünnitusleht lõpeb 31. augustil 2019 või hiljem (vanemahüvitist hakkame maksma sellele järgneval päeval ehk 1. septembril 2019 või hiljem).

Kuidas arvestatakse vanemahüvitise suurust?

Kui vanemahüvitist hakatkse maksma hiljemalt alates 31. augustist 2019, arvestame vanemahüvitise suurust praegu kehtiva korra järgi - selle kalendriaasta tulude alusel, mis eelneb vanemahüvitise õiguse tekkimise aastale. Näiteks, kui hüvitisele tekib õigus 31. augustil 2019, siis vanemahüvitise suuruse arvutame välja sellele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta tulude alusel.

Alates 1. septembrist 2019 vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel arvutatakse vanemahüvitise suurus välja uutel alustel. Uue korra järgi lahutatakse esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu tulud. Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult deklareeritud.

Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutatakse tema hüvitis sama perioodi põhjal.

Näide 1: Kui laps sünnib 10. septembril 2019, kehtib juba igal juhul uus kord ja vanemahüvitise arvestatakse selle lapse vanematele uue korra järgi. Lapse sünnikuust ehk septembrist 2019 lahutatakse 9 täispikka kuud = detsember 2018. Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud. Vanemahüvitise suurus arvestatakse perioodi 1. detsember 2017- 30. november 2018 teenitud tulude alusel.

Näide 2. Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mail 2019 ja lapse ema käib enne lapse sündi tööl ning tal on seega õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele (võtta sünnitusleht/saada sünnitushüvitist).

Lapse ema võib ise otsustada, millal ta rasedus ja sünnituspuhkusele jääb. See saab olla kõige varem 70 kuni hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva. Sellest otsusest võib aga sõltuda, kas vanemahüvitise summa arvutatakse vana või uue korra järgi, kuna sellest oleneb, millal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht) ning tekib õigus vanemahüvitisele.

Võrdleme kahte olukorda:

Näide, kui vanemahüvitise saamise õigus tekib ENNE 1. septembrit 2019 - KEHTIB VANA KORD Näide, kui vanemahüvitise saamise õigus tekib PÄRAST 1. septembrit 2019 - KEHTIB UUS KORD

Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mai 2019 ja lapse ema jääb rasedus-ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) maksimaalsed 70 päeva enne lapse sündi ehk 5 märtsil 2019.Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mail 2019 ja lapse ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) minimaalsed 30 päeva enne lapse sündi ehk 14. aprillil 2019.

Sünnitusleht kestab kokku 140 päeva ja seega on sünnituslehe lõpupäev sel juhul 23. juuli 2019 (5. märts + 140 kalendripäeva).Sünnitusleht kestab kokku 140 päeva ja seega on sünnituslehe lõpupäev sel juhul 31. august 2019 (14. aprill + 110 kalendripäeva).

Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval (24. juuli 2019) ja kuna see jääb enne 1. septembrit 2019, siis kehtib jätkuvalt vana regulatsioon. Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval (1. september 2019) ja kehtib juba uus regulatsioon.

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võtame aluseks vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulud.

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel arvestame, et lapse sünnikuule (mai 2019) eelnevad 9 kuud on ajavahemik august 2018 - aprill 2019 ja hüvitise suuruse arvestame omakorda sellele eelnenud 12 kuu pikkuse perioodi alusel. Seega vanemahüvitise suuruse arvutame 1. augusti 2017 - 31. juulil 2018 sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel.

Kuidas arvestatakse vanemahüvitist laste järjestiksünni korral?

Kui uus laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2-aasta ja 6-kuu vanuseks, jääb kehtima senine kord, et vanemahüvitise arvestame lapsevanemale soodsama summa järgi.

See tähendab, et võrreldakse eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu teise lapse vanemahüvitise aluseks oleva tuluga. Vanemahüvitise määratakse lapsevanemale kasulikuma summa alusel.

Rohkem infot Sotsiaalkindlustusameti leheküjel.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700