Käibemaksudirektiivi1 (direktiiv) artikli 11 alusel saavad isikud ennast registreerida ühiseks käibemaksukohustuslaseks, kui nad on omavahel majanduslikult tihedalt seotud. Sama artikli teises lauses lisatakse, et liikmesriik võib võtta tarvitusele mistahes meetmeid, et takistada selle sätte kohaldamist maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil või maksupettuste toimepanemiseks.

- Maksuekspert Tõnis Elling kirjutab käibemaksugrupi loomise tingimustest
- Foto: Meeli Küttim
Käibemaksuseaduse (KMS) § 26 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslaste ühise taotluse alusel ühe maksukohustuslasena (käibemaksugrupina) registreerida emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub rohkem kui 50% samale isikule või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased. Eesti seadusandja on konkreetselt sätestanud, mis iskud võivad olla selle artikli mõistes seotud isikud. Muid piiranguid seadusandja kehtestanud ei ole. Rõhutada tuleb vaid seda, et käibemaksugruppi kuuluvad isikud peavad olema käibemaksukohustuslased.
Seotud lood
Raamatupidamise sisseostmine teenusena on viimastel aastatel selgelt kasvanud ja eriti märgatav on see mikro- ja väikeettevõtete seas. K&R Äriteenused OÜ juhi ja omaniku Karin Buströmi sõnul on kasvu soodustanud nii tööjõupuudus ja palgakulude tõus kui ka pilvepõhiste raamatupidamislahenduste areng, mis võimaldab teenust pakkuda efektiivselt ja asukohast sõltumatult. Samuti soovivad ettevõtjad aina enam keskenduda oma põhitegevusele, andes tugifunktsioonid spetsialistide kätte.