Käibemaksugrupi loomise tingimusi saab iga liikmesriik vajaduse korral piirata

Käibemaksudirektiivi¹ (direktiiv) artikli 11 alusel saavad isikud ennast registreerida ühiseks käibemaksukohustuslaseks, kui nad on omavahel majanduslikult tihedalt seotud. Sama artikli teises lauses lisatakse, et liikmesriik võib võtta tarvitusele mistahes meetmeid, et takistada selle sätte kohaldamist maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil või maksupettuste toimepanemiseks.

Maksuekspert Tõnis Elling kirjutab käibemaksugrupi loomise tingimustest   Foto: Meeli Küttim

Jaga lugu:

Käibemaksuseaduse (KMS) § 26 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslaste ühise taotluse alusel ühe maksukohustuslasena (käibemaksugrupina) registreerida emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub rohkem kui 50% samale isikule või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased. Eesti seadusandja on konkreetselt sätestanud, mis iskud võivad olla selle artikli mõistes seotud isikud. Muid piiranguid seadusandja kehtestanud ei ole. Rõhutada tuleb vaid seda, et käibemaksugruppi kuuluvad isikud peavad olema käibemaksukohustuslased.