Lühendatud tööpäev: õigus või kohustus?

Riigipühade eel tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelnevatel reaalsetel tööpäevadel ehk 23. ja 31. detsembril ka siis, kui töötaja tööpäev langeb laupäevasele või pühapäevasele päevale. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Neil töötajatel, kes töötavad reedel, 21. detsembril tööpäeva lühendama ei pea, kuid olenevalt asutusesisesest töökorrast võib tööandja seda ette näha.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Allikas: Tööinspektsioon