26. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaudsete tõendite abil ei saa sisendkäibemaksu maha arvata

Sisendkäibemaksu mahaarvamine kaudsete tõendite abil
Foto: Postimees/Scanpix
Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa. Deloitte Advisory juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling selgitab, mida tähendab neutraalsuse põhimõte ja millal tuleb tagada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohtu) väljakujunenud praktika kohaselt on käibemaksu mahaarvamise õigus ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõte, mida põhimõtteliselt ei tohi kitsendada ja mida rakendatakse kohe kogu sisendkäibemaksuga koormatud tehingutelt tasutud maksu osas[1]. See tähendab, et sisendkäibemaksu saab kohe maha arvata, hoolimata sellest, millal ostetud kaupa või teenust reaalselt maksustatava käibe tarbeks kasutama hakatakse.

Käibemaksudirektiivi artikkel 176 sätestab, et mahaarvamisõigus tekib ajal kui müüjal tekib maksukohustus. Artikkel 178 täiendab, et mahaarvamisõiguse teostamiseks peab ostjal olema nõuetele vastav arve. Neutraalsuse põhimõte on nii oluline, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus antakse ka siis, kui sisulised nõuded mahaarvamiseks on täidetud, isegi kui maksukohustuslane on jätnud mõned vorminõuded täitmata. Seega ei tohi maksuhaldur käibemaksu mahaarvamise õiguse tunnustamisest keelduda üksnes põhjendusel, et arve ei vasta käibemaksudirektiivi artikli 226 punktides 6 ja 7 kehtestatud nõuetele, kui tal on olemas kõik vajalikud andmed, et kontrollida, kas mahaarvamisõigust puudutavad sisulised tingimused on täidetud[2].

Küll aga saab neutraalsuse põhimõtet rakendada ainult teatud piirini. Juhul kui ainult ebaolulised vorminõuded on jäänud täitmata, siis ei tohi sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata, kui aga maksukohustuslasel ei ole üldse tõendeid sisendkäibemaksu tasumise kohta, siis ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud. Arvete esitamise vorminõude liiga range kohaldamine läheks vastuollu neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna selle tagajärjel oleks maksukohustuslase tehingute neutraalne maksustamine ebaproportsionaalselt takistatud[3].

Maksukohustuslasel, kes soovib käibemaksu maha arvata, tuleb tõendada, et ta täidab mahaarvamisõiguse kasutamiseks kehtestatud tingimused[4]. Nii on maksukohustuslane kohustatud esitama objektiivsed tõendid selle kohta, et kaubad ja teenused on talle teiste maksukohustuslaste poolt tegelikult tarnitud ja osutatud tema enda käibemaksuga maksustatavate tehingute tarbeks ning et ta on tegelikult tasunud neilt käibemaksu[5]. Nendeks tõenditeks võivad olla eelkõige dokumendid, mis on nende tarnijate ja teenuseosutajate valduses, kellelt maksumaksja ostis kaupa või teenuseid, mille eest ta käibemaksu tasus.

Euroopa Kohtu menetluses oli kaasus, kus maksumaksjal ei olnud kuludokumendid säilinud (halva kvaliteediga tint oli dokumentidelt kustunud) või talle ei olnud hankijad neid üldse väljastanud. Tegemist oli Rumeenia eraisikuga, kes tegeles kinnisvara arendamisega. Rumeenia kohalik seadus ei nõudnud füüsiliselt isikult ja talle endale arve väljastamist (nii nagu Eesti seaduski), mille tõttu ei olnud tal ette näidata arveid tehtud kulutuste ja sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur käsitles füüsilist isikut tagasiulatuvalt maksukohustuslasena, sest ta käitus füüsilise isikuna kinnisvara müües nagu ettevõtja ning ületas lubatud piirmäära. Küll aga tähendas see seda, et igale maksukohustuslasele peab olema tagatud ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Rumeenia kohtul tekkis kaasust lahendades küsimus, kas on võimalik anda maksukohustuslasele sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kaudse hinnangu (kohus määrab ekspertiisi) alusel, tehes eksperdile ülesandeks hinnata mahaarvatava käibemaksusumma suurust tehtud tööde mahu või maksukohustuslase palgatud tööjõu põhjal, mis olid vajalikud tema poolt müüdud hoonete ehitamiseks. Olukorras kus nõuetele vastavad kuludokumendid puuduvad.

Euroopa Kohus otsustas, et kui on olemas sisendkäibemaksu mahaarvamist tõendavad dokumendid, mis mingil põhjusel ei ole täiuslikud, siis liikmesriigi kohtu määratud ekspertiisi tulemusena antud hinnang võib olenevalt olukorrast neid tõendeid täiendada või suurendada nende usaldusväärsust, kuid ei saa neid asendada. Mis tähendab, et ainult kaudsete tõendite abil ei ole võimalik sisendkäibemaksu maha arvata.

[1]Salomie ja Oltean, C-183/14, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika.

[2]Barlis 06 – Investimentos Imobiliarios e Turisticos, C?516/14, punktid 42 ja 43.

[3] C-664/16.

[4]Barlis 06 – Investimentos Imobiliarios e Turisticos, C-516/14, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika.

[5] C-664/16.

Autor: Tõnis Elling, mag. iur, AS Deloitte Advisory maksuosakonna juhtivkonsultant

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700