Aasta tagasi toimunud raamatupidamiskonverentsil kõneles Kristiina Koel tulevikuraamatupidaja rollist praeguses maailmas. „Mulle imponeerib ja meeldib igasugune areng, tööprotsesside automatiseerimine ning igas mõttes hästi kuluefektiivne toimetamine, mis võimaldab raamatupidajale enam aega tegeleda mõttetööga ning hoiab kokku iga organisatsiooni jaoks tähtsaimat ressurssi – aega,” alustab Kristiina, kellest saab juba paari esimese vahetatud lause pinnalt aimu, et tegu on kellegagi, kes jõuab hämmastavalt palju. Ning et suurt rolli mängib selle asjaolu juures tema kerge ja positiivne hoiak, otsekui poleks ei temal enesel ega maailmas ühtegi muret ega keerukat olukorda eales olnud. Hiljem selgub, et intuitiivne hinnang peab tõepoolest paika: Kristiina ei tea enda sõnul kuigi palju neid olukordi, mil miski või keegi oleks suutnud teda kuidagi endast välja viia.