Sihtotstarbeline toetus ja maksustatav väärtus

Täpsemad juhised maksustatava väärtuse arvutamiseks on toodud Rahandusministri määruses[1].

Määruse § 1 sätestab, et sihtotstarbeline toetus arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka juhul, kui see antakse maksukohustuslasele kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Sihtotstarbeline toetus, mis on ette nähtud riigi-, valla- või linnaeelarves, arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka üksnes juhul, kui toetuse andmine on ette nähtud konkreetsele isikule konkreetse kauba või teenuse müügihinna alandamiseks.

See on oluline asjaolu, mida tasub meeles pidada. Eestis ei ole sihtotstarbeliste toetuste maksmine haruldane praktika. Ma ei ole küll spetsiaalset uuringut sellel teemal teinud, aga mulle tundub, et Eestis makstakse sihtotstarbelisi toetusi suhteliselt palju transpordi vallas. Olgu see siis praamiühendus saarte ja mandri vahel või tasuta transport Tallinnas. Kuuldavati soovib valitsus tasuta transporti laiendada üle kogu Eesti. Selleks, et transpordifirmad saaksid teenust alla turuhinna (või koguni tasuta) osutada, tuleb riigil suures mahus toetusi maksta. Üks asi on see, et see raha tuleb riigieelarves leida, aga teine asi on see, et toetuse saaja ei tohiks ära unustada, et saadud toetuse summad kuuluvad ka käibemaksuga maksustamisele.

Sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse leidmise juhendi leiame Rahandusministri määruse teise paragrahvi teisest lõikest. Sihtotstarbelise toetusena laekunud rahasummalt käibemaksu arvutamisel leitakse käibemaksusumma käibemaksumääraga 20% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,20-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,20-ga ning käibemaksumääraga 9% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,09-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,09-ga.

Lühidalt öeldes sisaldab saadud sihtotsatarbeline toetus endas juba käibemaksu ja maksustatava väärtuse leidmiseks tuleb saadud summa jagada 1,2-ga või 1,09-ga vastavalt sellele, kas tegemist on 20% või 9% käibega. Hoolimata sellest, et lõpptarbijale võib teenus olla tasuta või soodusmääraga, tuleb käibemaks riigile maksta ikkagi kogu teenuse hinnalt. Sihtotstarbelise toetusena laekunud rahasummalt kuulub käibemaks tasumisele koos kauba või teenuse tegelikult käibemaksuta müügihinnalt. Mis tähendab, et tegelikule hinnale tuleb lisada toetus ja nii saadakse maksustatav väärtus.

Selline nõue tuleneb asjaolust, et kõiki maksumaksjaid tuleb kohelda võrdselt. Kui tavalised ettevõtjad peavad oma teenuse eest tasuma käibemaksu, siis peab seda tegema ka sihtotstarbelist toetust saav ettevõtja, isegi siis kui ta on KOV poolt asutatud eraldiseisev juriidiline isik. Ka KOV või KOVi poolt asutatud äriühing konkureerivad võrdsetel alustel eraettevõtjatega.

[1]Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord, RTL 2004, 39, 656. rahandusministri määrus nr 31, vastu võetud 30.03.2004.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ juhtiv maksunõustaja