Tasub teada: Läti ja Leedu maksusüsteem ja tööõigus

Rödl & Partneri Vilniuse siseriiklike maksude osakonna juhataja Mantas Mališauskas  Foto: Külli Reino

Rödl & Partneri Vilniuse siseriiklike maksude osakonna juhataja Mantas Mališauskas ning Rödl & Partneri Läti sertifitseeritud maksukonsultant ja maksude osakonna juhataja Elina Putnina tutvustasid 14. märtsil toimunud seminaril Äritegevus ja maksustamine Lätis ja Leedus oma riigi maksusüsteemi ning ettevõtluskliima suurimaid plusse.

Leedu – paindlikud töösuhted ja rahvusvahelised teenusekeskused

Leedus on kolm enimkasutatud juriidilise isiku vormi väikepartnerlus (MB, meie mõistes vastab see samuti osaühingule), UAB (ehk meie mõistest osaühing) ja AB (ehk meie mõistes aktsiaselts). Enamus juriidilisi isikuid on asutatud UAB-dena, kuid alates 2012. aastast, mil jõustus seaduse muudatus ning seadusesse toodi sisse väikepartnerlus (MB), on jõudsalt kasvanud ka väikepartnerluse vormi kasutamine. Väikepartnerlus on juriidiline isik, kelle osanikeks võivad olla kuni 10 füüsilist isikut ning seda on võimalik asutada ilma osakapitali sissemakseta.

Ettevõtte asutamine võtab Leedus aega 5 kuni 10 kalendripäeva. Ettevõttel peab olema Leedus tegevuskoht ning tegevuskoha aadressi kasutamiseks peab registrile esitama kinnistuomaniku kirjaliku nõusoleku. Ettevõtte juhatuse liikmeks võivad olla üksnes füüsilised isikud ning juhatuse liikme ja äriühingu vahel on töösuhe.

Tööõiguse reform

1. juulil 2017.a jõustus Leedus uus töökoodeks, millega reformiti oluliselt seni kehtinud tööõigust eesmärgiga muuta töösuhteid ja töösuhete lõpetamist paindlikumaks.

Muuhulgas on uues seaduses reguleeritud ka konkurentsikeelu kokkulepe, mille kohaselt on võimalik leppida kokku töötaja konkurentsikeelus perioodiks 2 aastat peale töölepingu lõppemist tingimusel, et tööandja maksab töötajale selle eest igakuist hüvitist, mis ei saa olla vähem kui 40% töötaja igakuisest töötasust.

Alates 1. juulist 2017 võib tööandja maksta alampalka üksnes lihttöölistele (ehk töökoht, mis ei eelda teatud oskuste või hariduse olemasolu). 2018. aastal on Leedu miinimum brutopalk 400.- eurot kuus.

Leedu maksusüsteem

Viimastel aastatel on Leedu aktiivselt reforminud oma maksusüsteemi ja ettevõtluskeskkonda eesmärgiga muuta Leedu atraktiivseks välisinvestoritele. Reformide tulemusena on riik asutanud nii teadus- kui ettevõtlusparke ja vabakaubanduspiirkondi. Tänaseks on Leedu atraktiivne sihtriik näiteks rahvusvaheliste ettevõtete teenuskeskustele.

Leedu peamised otsesed maksud on: ettevõtte tulumaks, füüsilise isiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaksed.

Ettevõtte tulumaksumäär on 15%, kuid soodusmäär 5% kohaldatakse väikeettevõtetele, kelle maksuaasta tulu ei ületa 300 000 eurot ning kellel on kuni 10 töötajat. Ettevõtted, kes on registreeritud vabakaubanduspiirkonnas, on esimesed 10 aastat vabastatud tulumaksu maksmisest ning järgmised 6 aastat kohaldub 50% madalam tulumaksumäär.

Leedus on hetkel seitse vabakaubanduspiirkonda, mis asuvad Akmene, Kaunase, Kedainiai, Klaipeda, Marijampole, Panevezyse ja Šiauliai linnades. Vabakaubanduspiirkonnas on võimalik tegutseda nii Leedu kui ka välisettevõtetel ning eelduseks on , et ettevõtte investeerib põhivarasse vähemalt 1 000 000 eurot ja 75% ettevõtte käibest saadakse vabakaubanduspiirkonnas asuvast majandustegevusest. Erireegel on kehtestatud teenusettevõtetele, mille kohaselt vabakaubanduspiirkonnas võib tegutseda ettevõte, kes investeerib põhivarasse vähemalt 100 000 eurot, keskmine töötajate arv on vähemalt 20 töötajat ja 75% ettevõtte käibest saadakse vabakaubanduspiirkonnas asuvast majandustegevusest.

Vastavalt Eesti ja Leedu vahelisele tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule maksustab Leedu dividenditulu kas 5% või 15% tulumaksumääraga (5% tulumaksumäär kohaldub juhul, kui osanik omab vähemalt 20% ettevõtte osakapitalist) , intressitulu ja litsentsitulu 10% tulumaksumääraga.

Palgamaksed

Füüsilise isiku tulumaksumäär on 15%. Lisaks peetakse füüsilise isiku töötasult kinni sotsiaalkindlustusmaks määras 9%. Tööandja sotsiaalkindlustusmaksu määr on 31,18%. Sotsiaalkindlustusmakse ei kuulu Leedus tasumisele, kui töötaja esitab A1 sertifikaadi.

Käibemaks

Käibemaksu standardmäär on 21%. Käibemaksumäära 9% kohaldatakse raamatutele, perioodilistele trükistele ja teistele trükistele, avalikule transporditeenusele, majutusele ja elumajade kütteteenusele. Käibemaksumäära 5% kohaldatakse ravimitele ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmetele.

Läti – reformitud maksusüsteem

Läti peamised juriidiliste isikute vormid on SIA (ehk meie mõistes osaühing), AS (ehk meie mõistes aktsiaselts) aga ka PS (ehk meie mõistes täisühing) ja KS (ehk meie mõistes usaldusühing). Samas on kõige populaarsem ühinguvorm SIA.

Kohustus avaldada tegelik kasusaaja

1. märtsiks 2018. a oli kõikidel Lätis registreeritud juriidilistel isikutel kohustus informeerida Läti äriregistrit ettevõtte tegelikest kasusaajatest, kelleks on isik, kes omab vähemalt 25% osalust või kes otse või kaudselt kontrollib ettevõtet või isik kelle nimel ja eest on ärisuhe loodud või tehing tehtud.

Töösuhted Lätis

Läti tööõigus on töötaja poole kaldu ning kehtib põhimõte, mille kohaselt vaidluse või ebaselguse korral otsustatakse töötaja kasuks. Tööleping peab olema kirjalikus vormis ning läti keeles.

Läti miinimum brutopalk 2018. aastal on 430 eurot. Peamised tasuvormid on kuupalk, tükitasu ja ajatasu. Normtööaeg on 40 tundi nädalas, 8 tundi päevas, esmaspäevast reedeni. Juhul, kui töönädal on 6-päevane, siis normtööaeg on 40 tundi nädalas, 7 tundi päevas, esmaspäevast laupäevani, kusjuures laupäevane tööpäev on lühem.

Läti maksusüsteem

2017.aastal viis Läti läbi maksureformi, mille käigus oluliselt muudeti ettevõtte tulumaksu süsteemi. Siinjuures oli eeskujuks Eesti tulumaksusüsteem. Reformi tulemusena kaotati ära ettevõtte tulumaks ning maksustatakse üksnes kasumijaotamist. Maksumäär on 20/80. Samas on oluline märkida, et kuigi Eesti võeti aluseks, siis Läti süsteem erineb Eesti omast olulisel määral. Lätis on ettevõtetel kohustus igakuiselt deklareerida ja tasuda tulumaks lisaks maksustamisperioodil väljamakstud dividendidele ka muult maksustavalt kasumilt. Muuhulgas loetakse maksustatavaks kasumiks kulud, mis ei ole seotud ettevõtlusega, sh sõiduauto ostmine ja ülalpidamine, annetused, kulud, mis on seotud varadega, mis ei ole põhivarad, leppetrahvid, trahvid jne.

Läti on kehtestanud ka järgmised tulumaksumäärad:

Juhtimis- ja konsultatsiooniteenused maksustatakse 20% tulumaksumääraga (erireegel kohaldub riikidele, kellega Läti on sõlminud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud).

Lätis asuva kinnisvara võõrandamisel kohaldub tulumaksumäär 3%.

Maksed, mis on tehtud isikutele, kes asuvad madala maksumääraga riikides, maksustatakse tulumaksumääraga 20%.

Pöörame tähelepanu sellele, et Läti ei kohalda tulumaksu kinnipidamist litsentsitasudele ja tasudele intellektuaalse omandi eest.

Palgamaksed

Füüsilise isiku tulumaks on Lätis progresseeruv: aastatulu kuni 20 004 eurot maksustatakse tulumaksumääraga 20%; aastatulu 20 005- 55 000 eurot maksustatakse tulumaksumääraga 23% ja aastatulu, mis ületab 55 000 eurot, maksustatakse tulumaksumääraga 31,40%.

Sotsiaalmaksumäär on Lätis kokku 35,09%, millest töötaja maksab 11% ja tööandja 24,09%. Sotsiaalmaksu makstakse kuni aastatuluni 55 000 eurot. Summa, mis ületab 55 000 eurot maksustatakse solidaarsusmaksuga, mille määr on 11%.

Juhul, kui tööandja võimaldab tööauto kasutamist, siis maksustatakse see palgamaksetega, va juhul kui ettevõte on tasunud automaksu. Lisaks ei kuulu maksustamisele töötajale antud osalusoptsioon, maksed töötaja tervisekindlustusse (kuni 426,86 eurot aastas) ja maksed pensionifondi III sambasse (tingimusel, et poliisi kehtivus on vähemalt 10 aastat, ja kuni 10% töötaja aasta brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot aastas).

Käibemaks

Läti standardkäibemaksumäär on 21%. Käibemaksumäära 12% kohaldatakse raamatutele, perioodilistele trükistele ja teistele trükistele, avalikule transporditeenusele, majutusele, elumajade kütteteenusele ja beebitoidule. Erimaksumäära 5% kohaldatakse puu-ja juurviljadele, mis on omased Lätile (vastav nimekiri on kehtestatud).