Mis on maksuvaidluses tõendiks?

Riigikohus tegi 8. novembril 2017. aastal otsuse[1], millega põrgatas haldusasja juba kolmandat korda tagasi arutamiseks samale ringkonnakohtule. Vaidluse üheks asjaoluks oli muuhulgas see, et maksuhaldur esitas kohtuvaidluses kohtule tõendiks teises maksumenetluses jõustunud ringkonnakohtu lahendi, mis tõendas, et maksukohustuslase juhatuse liige oli sama petuskeemi kasutanud ka teise firma puhul. Ringkonnakohus teises vaidluses tehtud kohtuotsust tõendina ei aktsepteerinud.

Haldukohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 1 näeb ette, et tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtuotsus on HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §272 lg 2 kohaselt dokumentaalne tõend.

Riigikohus on öelnud, et jälitustoimingutega saadud teavet ei tohi maksuasjas kasutada, kui seda pole hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses[2]. Riigikohus asus seisukohale, et maksumenetluses oli ja on lubatav kasutada jälitustoimingutega saadud teavet osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend. Maakohus ei ole teinud lahendit, mis oleks tõendina halduskohtumenetluses kasutatav. Kriminaalmenetluses kogutud jälitusteabe kasutamiseks vaidlustatud maksumenetluses puudus seega seaduslik alus.

Kuna kriminaalasi, milles koguti maksuotsuses viidatud jälitusteavet, ei jõudnud kohtusse, pidi maksuhaldur maksuotsuse kontrollimiseks algatatud kohtumenetluse ajal esitama muid tõendeid, millega tõendada kaebaja juhatuse liikme (liikmete) teadlikkust võltsarvete kasutamisest maksudest kõrvalehoidumiseks. Maksuhaldur taotles ringkonnakohtult teises maksuvaidluses jõustunud kohtuotsuse tõendina vastuvõtmist, et näidata, kuidas kaebaja juhatuse liige on teise äriühingu juhatuse liikmena kasutanud sarnast skeemi ja samu äriühinguid maksudest kõrvalehoidmiseks.

Riigikohus leidis, et kuigi tegemist on teises maksuasjas tehtud kohtuotsusega ning tõendamist vajavad asjaolud erinevates maksudest kõrvalehoidumise juhtumites on üldjuhul erinevad, on kõnealune kohtuotsus praegusel juhul asjakohane tõend.

Kusjuures tõendi asjakohasust ei välista Riigikohtu seisukohast see, et maksuotsuse tegemisel sellele tõendile ei tuginetud. Haldusorgani võimalused haldusakti õiguspärasuse üle peetavas kohtumenetluses tõendeid esitada on piiratud üksnes kohtumenetluse reeglitega. Kohtumenetluses peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1), esitades tõendid eelmenetluses või kohtu loal ka pärast seda tingimusel, et see ei põhjusta asja lahendamise viibimist (HKMS § 62 lg 1). Seega ei piira kohtumenetluse normid vaidluse lahendamiseks hindamisele tulevaid tõendeid vaid haldusmenetluses kogutud tõenditega ja maksuhaldur on vaba tõendama maksuotsuse asjaolusid kohtumenetluses uute tõenditega tingimusel, et tõendid esitatakse õigel ajal.

Kuigi kõnealune vaidlus on veel pooleli, on Riigikohus sellegi poolest rõhutanud, et maksuvaidluses saab ja tohib kasutada kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud tõendeid, kui need on kohtuotsusega lõplikult kinnitatud. Samuti saab ühes maksuvaidluses olla tõendiks teises maksuvaidluses tehtud kohtuotsus.

[1] Riigikohtu otsus 3-12-1360.

[2] Riigikohtu otsus 3-3-1-9-15

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht