13. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänases ettevõtluskeskkonnas on nii vajaduse kui mõistlikkuse kokkupuutepunktis kasvav tendents palgata Eesti ettevõtetesse välisspetsialiste. Tihti aga soovib või peab spetsialist töötama riigist, kus asub tema elukoht, pere ning muud elulised huvid. Selleks, et tagada edukas ärisuhe ning optimaalne maksukoormus mõlemale osapoolele, tuleks silmas pidada järgnevaid soovitusi.

Pane tähele, milline vastutus ning õigused välisspetsialistile ettevõtte poolt antakse, sest just need võivad saada määravaks võimaliku püsiva tegevuskoha tekkel teises riigis.Olenevalt töö olemusest ning ettevõtte intellektuaalsetest omanditest võib olla vajadus sõlmida ettevõtte ning välistööjõu vahel litsentsileping.Selgeks tuleb teha, kas Eesti ettevõte peab end teises riigis mitteresidendist maksumaksjaks registreerima.Ei tohi unustada erisoodustuste maksustamist ning sotsiaalkindlustusi, tagamaks välisspetsialisti jaoks võimalikult optimaalne ning mugav paberimajandus.

Kuna eelkõige start-up’ide ning transpordiettevõtete jaoks on iga spetsialist ettevõtte edu lisandväärtus, on mõistlik nende panust väärtustada just maksuplaneerimise seisukohast.

Autor: Anne Veerpalu, NJORDi partner ja vandeadvokaat Anne-Lii Kask, NJORDi jurist