Teises riigis töötavate isikute puhul on üheks peamiseks probleemiks küsimus, millisesse riiki tuleb tasuda isikutele makstavalt tasult (sh lisaks töötasule ka erisoodustused ja muud hüvitised) tulumaks ja sotsiaalmaks. Just õige riigi määratlemine on piiriülese töötamise korral keskse tähtsusega küsimus.
ATTELA Advokaadibüroo maksuadvokaat Marko  Saag
  • ATTELA Advokaadibüroo maksuadvokaat Marko Saag
  • Foto: erakogu
ÄRIPÄEVA MAKSUKOOL
18. oktoober - 13. detsember 2017.
Põhjalik rahvusvahelise maksunduse kursus praktikule.
Lektor on ATTELA Advokaadibüroo makusadvokaat Marko Saag.
Lisainfo ja registreerimine SIIN.
 
Olukorras, kus maksud tasutakse küll Eestisse, kuid selliste maksude saamise õigus on tegelikult mõnel teisel riigil, võib see tööandjale tuua kaasa üsna ebameeldiva üllatuse - näiteks nõutakse tööandjalt maksude tasumist teises riigis, kuid varasemalt Eestisse tasutud tulumaksu enam tööandjale ei tagastata (tööandja saab korrigeerida TSD Lisa 1-e tulumaksu osas vaid järgmise aasta 15. veebruarini).
Tulumaksuga maksustamine
See, millisel riigil on õigus maksustada töötajale makstavat tasu tulumaksuga, sõltub mitmetest asjaoludest. Esmalt sellest, kas piiriülese töötamise korral muutub ka töötaja residentsus või mitte.
Euroopas määravad piiriülese töötamise puhul sotsiaalmaksu tasumise riigi otsekohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused nr 883/2004 ja nr 987/2009.
Viidatud määruste rakendamise läbiv põhimõte on, et piirülese tegutsemise korral tuleb sotsiaalmaks tasuda ainult ühte riiki korraga. See riik peab olema õige riik ning aktiivsest tegevusest teenitud tulu ei tohi jääda riikide omavaheliste normide koosmõjus maksustamata. Selleks, et saavutada kõikehõlmav ja ühtne lahendus, on otsustatud instrumendina rakendada otsekohalduvaid määruseid, mida Euroopa Kohtu praktika keelab siseriiklikku õigusesse üle võtta.
Probleemid üldreegli rakendamisel
Määruse nr 883/2004 artiklis 11 sisalduva üldreegli kohaselt tuleb sotsiaalmaksu tasuda liikmesriigis, kus isik füüsiliselt töötab.
Kuigi üldreegli rakendamise detailid ei ole keerulised, kipub praktikas üldreegli rakendamine aeg-ajalt ära ununema. Kui näiteks Eesti äriühingu juhatuse liikmeks on Rootsis elav ja tegutsev isik ning talle makstakse sellise funktsiooni täitmise eest tasu, kuulub see tasu tulumaksuga maksustamisele küll Eestis, kuid sotsiaalmaksu tuleb selle näite puhul tasuda Rootsis. See, kas sotsiaalmaksu saab Rootsis tasuda kõnealune isik ise või peaks Eesti äriühing ennast Rootsis registreerima, sõltub juba Rootsi siseriiklikust õigusest.
Probleemid töölähetusega
Määruse nr 883/2004 artikkel 12 sätestab, et isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle tööandja lähetab teise liikmesriiki selle tööandja nimel tööd tegema, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte (st Eestist töötaja saatmisel Soome tasutakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Eestisse), tingimusel, et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning isikut ei saadeta teist lähetatud isikut asendama.
Selle põhimõtte rakendamine on praktikas osutunud kõige problemaatilisemaks selliste Eesti ettevõtete puhul, kelle tegevus leiab suures osas aset teistes liikmesriikides.
Kui Eesti ettevõtet ei loeta määruse kontekstis tavaliselt Eestis tegutsevaks, siis artiklis 12 sätestatud erireegel ei kohaldu. See tähendab, et lähetuse korral ei jää sotsiaalmaksukohustus Eestisse, vaid liigub üldreegli kohaselt inimesega kaasa Soome.
Samuti tekitab praktikas üsna palju probleeme see, kas 24-kuulise perioodi lõppemisel saab isiku uuesti samasse liikmesriiki lähetada. Selles osas on Euroopa Komisjoni juures asuv sotsiaalkindlustuse halduskomisjon märkinud, et kui töötaja lähetus on lõppenud, ei saa samale töötajale lubada uut lähetust samade ettevõtjate juures ning samas liikmesriigis enne, kui eelmise lähetuse lõpust on möödunud vähemalt kaks kuud. Selle põhimõtte suhtes on teatud juhtudel siiski lubatud teha erandeid.
Mitmes liikmesriigis töötamine
Määruse nr 883/2004 artikkel 13 kehtestab reeglid aga mitmes liikmesriigis töötamisele. Siinkohal tuleb meeles pidada, et otsekohalduva regulatsiooni eesmärk on tagada, et sotsiaalmaks laekuks kogu aeg vaid ühte liikmesriiki.
Probleemi illustreerimiseks sobib järgnev näide: Läti resident töötab ühe kuu jooksul nädala Eestis, nädala Lätis, nädala Leedus ja nädala Rootsis, saades sellise töö eest vastavas riigis tasu sama riigi tööandja käest. Kuigi sellises olukorras on kõikidel nimetatud riikidel õigus maksustada isikule makstud tasu tulumaksuga, on sotsiaalmaksu õigustatud saama ainult üks riik ning seda kõikidelt tasudelt. Selle õige riigi valikuks näeb artikkel 13 ette põhjaliku testi, mille kohaselt tuleb esmalt määrata spetsiaalsete reeglite alusel kindlaks isiku elukoht, analüüsida, kas oluline osa tema tegevusest toimub elukoha riigis või mitte ning vaadelda tööandjate asukohti. Kui sellise analüüsi tulemusel tuvastatakse näiteks, et sotsiaalmaksu on õigustatud saama vaid Läti, ei tohiks Eesti tööandja poolt sellisele isikule makstud tasult Eestis sotsiaalmaksu tasuda, vaid sotsiaalmaks tuleb tasuda hoopis Lätti. See, kas sotsiaalmaksu saab Lätis tasuda töötaja ise või peab Eesti tööandja ennast selleks Lätis registreerima, sõltub juba Läti siseriiklikust õigusest.
Töötamine väljaspool liikmesriike
Olukorras, kus isik töötab või saadetakse töölähetusse riiki, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik, sõltub isikule makstava tasu sotsiaalmaksuga maksustamine suuresti sellest, kas Eesti ja töötamise riigi vahel on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping.
Eestil on sotsiaalkindlustusleping sõlmitud Moldova, Ukraina, Kanada ning Austraaliaga (jõustub 01.01.2018).
Seega saab kokkuvõtvalt järeldada, et sotsiaalmaksu tasumise reeglid on tunduvalt keerukamad kui esmapilgul tundub. Selleks, et asjakohaseid õigusakte korrektselt rakendada, tuleb ennast kurssi viia muuhulgas ka kohtupraktikaga, Euroopa Komisjoni juures asuva halduskomisjoni otsustega, sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingutega ning riikide kaupa ka sellega, kas sotsiaalmaksu saab teises riigis tasuda töötaja või tuleb tööandjal end kasvõi ainult sotsiaalmaksu tasumiseks registreerida.
Vaata lisaks Marko Saagi järgmisi seminare:
Laen või kasumieraldis?
Muudatused dividendide maksustamisel
Autode maksumuudatuste ohud ja võimalused
 
Autor: Marko Saag, maksuadvokaat ATTELA Advokaadibüroo

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele