4. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millal saab hoopis maksuhaldurilt viivist nõuda?

Uue kohtuotsuse kohaselt tuleb aga põhjendamatult pika käibemaksutagastusega viivitamise eest maksuhalduril maksta intressi.
Foto: Pixabay
Vastavalt maksukorralduse seadusele tuleb enammakstud maksusummad maksukohustuslasele tagastada 60 kalendripäeva jooksul. Uue kohtuotsuse kohaselt tuleb aga põhjendamatult pika käibemaksutagastusega viivitamise eest maksuhalduril maksta intressi. Loe, millised on siin tingimused ja tähtajad.

Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 106 lg 2 tuleb enammakstud maksusummad maksukohustuslasele tagastada 60 kalendripäeva jooksul. Lähtuvalt käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2 võib käibemaksu enammakse tagastamise tähtaega pikendada veel lisaks 60 kalendripäeva juhul, kui enammakse tagastamise taotlus vajab põhjalikumat kontrolli.

MKS § 107 alusel on maksuhalduril õigus tagastusnõude täitmine peatada, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud MKS sätete või muude maksuseaduste rikkumise tunnused ja selle kohta on alustatud väärteo- või kriminaalmenetlust. Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta.

MKS § 116 lg 2 alusel tuleb maksuhalduril maksta maksukohustuslasele intressi, kui ta ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

Euroopa Liidu Kohus tegi hiljuti käibemaksutagastuse peatamise kohta otsuse[1], mis puudutab enammakstud käibemaksu tagastamisega seoses viivise tasumist. Ungari õiguse kohaselt tuleb riigil enammakstud käibemaks tagasi maksta 75 päeva jooksul ja kui maksukohustuslane takistab kontrollimenetlust ja talle määratakse selle eest rahatrahv või tehakse sundtoomise määrus, siis arvutatakse tagastamise tähtaega revisjoniakti tutvustamise kuupäevast. Kui maksuhaldur tagastamisega viivitab, siis tuleb tal tasuda viivist (intressi). Tagastamisega viivitamise korral ei maksta viivist juhul, kui väljamaksmist takistab maksukohustuslase või andmete esitamiseks kohustatud isiku hooletus.

Vaidlusaluses kaasuses alustas maksuhaldur maksumaksja suhtes käibemaksutagastuse kontrollimise menetlust ja määras maksumaksjale kolm rahatrahvi andmete esitamisega viivitamise eest. Menetluse lõppedes tagastas maksuhaldur enammmakstud maksusummad. Maksukohustuslane aga esitas riigi vastu viivise nõude. Maksuhaldur keeldus viivise maksmisest, põhjendades seda asjaoluga, et maksukohustuslane takistas menetluse läbiviimist, mille tõenduseks oli talle määratud kolm rahatrahvi. Maksumaksja seisukoha kohaselt kestis kontrollimenetlus rohkem kui kaks aastat mitte seetõttu, et nõutud dokumente esitati hilinenult, vaid peamiselt maksuhalduri tegevuse tõttu. Ehk siis andmete esitamisega viivitamine ei saanud mingil juhul põhjustada nii pikka maksutagastuse tähtaega.

Eelotsuse saatnud siseriiklik kohus soovis Euroopa Liidu Kohtult selgitust, kas käibemaksudirektiivi artikliga 183 on neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvesse võttes vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad hilinenud tagasimaksmise korral viivise maksmise, kui ametiasutused on tagasimaksmise kontrollimist puudutava menetluse käigus määranud maksukohustuslasele koostöökohustuse rikkumise eest rahatrahvi, samas kui menetlus, mis kestis mitu aastat, pikenes maksukohustuslasest sõltumatutel põhjustel.

Euroopa Liidu Kohus asus seisukohale, et käibemaksudirektiivi artikkel 183 sisaldab teatavaid erieeskirju, mida liikmesriikidel tuleb käibemaksu enammakse tagastamise õiguse rakendamisel järgida[2].Euroopa Kohus on varem otsustanud, et enammakstud käibemaksu tagastamise kord ei või piirata neutraalse maksustamise põhimõtet ega panna maksukohustuslasele tervenisti või osaliselt käibemaksu tasumise koormust. Eelkõige peab see kord võimaldama maksukohustuslasel saada käibemaksu enammaksest tuleneva saadaoleva summa asjakohasel juhul täies ulatuses tagasi. See tähendab, et tagasimakse tuleb sooritada mõistliku aja jooksul ning et kehtestatud tagastamismeetodiga ei tohi maksukohustuslase jaoks mitte mingil juhul kaasneda finantsriski[3].

Tagastamise tähtaega võib revisjoni läbiviimise ajaks mõistlikult pikendada, kui pikendamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik revisjoni nõuetekohaseks läbiviimiseks[4]. Neutraalse maksustamise põhimõte nõuab, et kui käibemaksu enammakset ei tagastata maksukohustuslasele mõistliku aja jooksul, hüvitatakse maksukohustuslasele vastavate rahasummade kasutamise võimatusest tekkinud finantskahju viivise tasumisega[5].

Kohus järeldas eeltoodust, et kuigi sellises olukorras nagu põhikohtuasjas võib käibemaksu enammakse tagastamise tähtaega edasi lükata kuupäevani, mil maksukohustuslasele toimetatakse kätte teda puudutava kontrollimise lõpus koostatud protokoll, saab seda teha üksnes tingimusel, et kontrollimise tulemusel ei pikendata tähtaega rohkem, kui on vajalik menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Kui aga kontrollimenetluse kestus peaks osutuma ülemäära pikaks, ei või keelduda maksukohustuslasele viivise tasumisest. Samuti ei saa pidada neutraalse maksustamise põhimõtetega kooskõlas olevaks liikmesriigi õigusnorme või halduspraktikat, mille kohaselt võimaldab pelgalt asjaolu, et maksukohustuslasele määrati tema suhtes läbiviidava kontrolli ajal hooletuse tõttu karistuseks rahatrahv, maksuhalduril kontrollimise aega hooletusele tuginedes põhjendamatult pikendada, ilma et tal oleks kohustus maksukohustuslasele viivist maksta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et isegi siis, kui kontrollimenetluse käigus on maksumaksja käitunud ebaõigesti ja pole menetlusele piisavalt kaasa aidanud, ei ole maksuhalduril õigus kontrollimenetluse ja käibemaksutagastusega põhjendamatult viivitada. Ja kui viivitus on siiski toimunud, tuleb maksuhalduril viivitatud aja eest intressi tasuda, hoolimata sellest, et formaaljuriidiliselt oli maksuhalduril õigus seda teha. Tuleb välja selgitada, kui palju takistas maksumaksja viivitus tagastusmenetlust ja kui palju oli põhjuseks maksuhalduri tegevusetus ning sellest lähtuvalt maksta viivist.

[1] C-254/16

[2] Rafin?ria Steaua Rom?n? C?431/12, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika.

[3] Enel Maritsa Iztok 3 C?107/10, punkt 33 ja komisjon vs. Ungari C?274/10, punkt 45 ning kohtumäärus Delphi Hungary Autóalkatrész Gy?rtó C?654/13 (ei avaldata), punkt 31.

[4] Enel Maritsa Iztok 3 C?107/10, punkt 53.

[5] Rafin?ria Steaua Rom?n? C?431/12, punkt 23.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700