6 aprill 2017

Palts: maksupoliitika kui vikatiga ribide vahele

Eelarvet peaks täitma maksuaukude kinnipanemisega  Foto: Urmas Kamdron

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi vaaguvad ettevõtjad praeguse maksupoliitika turmtules hinge – maksumuudatuste asemel peaksime eelarvet täitma hoopis maksuaukude kinnipanemisega.

Pärnu Finantskonverentsi maksudebatis illustreeris Palts Eesti maksupoliitikat ühe tuntud ettevõtja sõnade järgi nii: „Käib selline vikatiga ribide vahele torkimine. Ühe sutsaka saad sinna kolmanda ja neljanda vahele – teeb haiget, ära ei tapa. Teise sutsaka saad kuuenda ja seitsmenda vahele – püsid veel elus. Niimoodi veel ühele ja teisele poole ja pead veel päris kaua vastu. Aga ühel hetkel jooksed verest tühjaks.“

„Mida keerulisemaks süsteemi teeme ja mida rohkem toome uusi maksuaspekte juurde, seda keerukamaks muutub ka nende kokkukogumine,“ ütles Palts, lisades, et see võib omakorda kaasa tuua ka maksupettuste kasvu.„Pole ühtegi riiki, kes oleks ennast edukaks maksustanud, edukaks saab ennast töötada,“ kommenteeris Palts rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi öeldut, nagu oleks edukat riiki võimalik üles ehitada nii kõrge kui ka madala maksukoormusega.Samuti kahtles ta, kas tulumaksuvaba miinimumi oli mõttekas tõsta 500 eurole. „Kas hüpe pidi olema korraga nii järsk, ehk oleks võinud natukene teistmoodi olla – praeguse tulumaksuvaba miinimumi ja 500 euro vahel on mõni teine arv veel.“Maksumuudatuste kommunikatsioon on olnud eksitav

Riigikogu liikme Aivar Sõerdi sõnul on väga raske aru saada, kuidas maksuvaba miinimum tegelikult kujuneb, ning pettunuid, kes peavad 300–400 eurot hoopis juurde maksma, võib olla väga palju. Näiteks hakkasid ministrid Sõerdi sõnul alguses rääkima, et töötajad, kes saavad palka alla 1200 euro kuus, võidavad 64 eurot. „No ei ole, seadus räägib hoopis midagi muud – seadus räägib aasta tuludest!“ Ja selgitab, et maksuvaba miinimumi astme määramisel on palk ainult üks osa, millele arvatakse juurde ka muud tulud, nagu kasud vara võõrandamisest ja tulu välisriigis töötamise eest.Kõige kummalisem on aga Sõerdi hinnangul see, et maksuvaba miinimumi juures arvestatakse veel selliseid tululiike, mida üksikisiku puhul üldse ei maksustata, näiteks dividende. Selliselt on töötajal väga raske aru saada, kuidas tema maksuvaba miinimum kujuneb.Samuti peab ta eksitavaks palganumbreid, sest üldine maksuvaba miinimum oleks tõusnud ka edaspidi. 1700 eurot, millest alates hakkavad sissetulekud vähenema, ei olegi järgmiste aastate pärast nii suur palk. „See võib olla ka 12tunnises vahetuses töötava oskustöölise palk, kui ta töötab suurt lisandväärtust loovas eksportivas ettevõttes. Ja neid me karistame sellega, et võtame ära maksuvaba miinimumi.“Sama kriitiliselt suhtub ta sõidukite keskkonnalõivu. „Sellel ei ole midagi pistmist lõivuga ja sellel ei ole midagi pistmist keskkonnaga. See on tavaline automaks, mis soodustab vanemate ja saastavamate sõidukite ostmist. Kui tarbija ostab kasutatud auto, millel on juba omanikuvahetus toimunud, ei maksa ta mitte midagi.“Sõerd peab senist 32–33%-list maksukoormust Eestile optimaalseks. Pärast valitsuse maksumuudatusi peaks see tõusma aga 35–36%ni. „Mina ei ole aru saanud, kuidas maksukoormuse tõus majandust elavdab.“

Täispikkuses artiklit saad lugeda SIIT.

Autor: Merit Pärnpuu, merit.parnpuu@aripev.ee

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700