• 01.03.17, 13:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Muutumas on tööandja kulutused majutusele ja transpordile

Rahandusminister esitas valitsusele tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab osalusoptsioonide maksustamist, tööandja kulutusi töötajate majutusele ja transpordile ning mõningaid maksuvabastusi.
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu annab mõningaid maksuvabastusi
  • Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu annab mõningaid maksuvabastusi Foto: https://pixabay.com
Osalusoptsiooni maksustamine
Osalusoptsioon on tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse kindlal ajal ja hinnaga tulevikus omandada osalus äriühingus. Osalusoptsiooni puhul on optsioonilepingu alusvaraks osalus tööandjas või äriühingus, mis kuulub tööandjaga samasse kontserni.
Kui tööandja soovib, et optsiooni realiseerimisest saadud tulu oleks maksuvaba, tuleb tal optsioonileping sõlmida nii, et optsiooni andmise ja realiseerimise vaheliseks perioodiks oleks vähemalt kolm aastat. Kui periood on lühem, kuulub optsiooni realiseerimisel saadud tulu maksustamisele TuMS § 48 lõike 4 punkti 11 alusel. Erisoodustusena maksustatava hüve väärtuseks kujuneb osaluse turuhinna ja töötaja poolt makstud tasu vahe (sh optsioonipreemia).
Eelnõuga muudetakse TuMS § 48 lõiget 53 ning optsiooni realiseerimisel kogu äriühingu osaluse müügi korral rakendatakse erandina proportsionaalset erisoodustuse aluse arvestust. Muudatuse näitlikustamiseks võib tuua järgmise olukorra: tööandja sõlmib 2018. aasta 1. jaanuaril töötajaga optsioonilepingu, mille pikkus on 3 aastat, s.o kehtib 2021. aasta 1. jaanuarini, misjärel omandab töötaja lepingu kohaselt optsiooni alusvaraks oleva osaluse, 1200 aktsiat. 2020. aasta 1. jaanuaril aga ostab strateegiline investor kogu osaluse optsioonid välja kirjutanud äriühingus ning uue omaniku soovil optsiooniprogramm lõpetatakse. Eelnõu kohaselt on töötaja äriühingu müügi hetkeks välja teenitud osaluse suurus ehk näite puhul 2 aasta jooksul välja teenitud osalus, 800 aktsiat.
Eelnõuga lisatakse optsiooni väljakirjutajale kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile optsioonilepingu allkirjastatud koopia hiljemalt viie tööpäeva jooksul selle sõlmimise hetkest. Nimetatud kohustus ei kehti vaid siis, kui optsioonileping on kinnitatud digitaalallkirjaga või tõestatud notariaalselt, kuna neil juhtudel on tagatud, et lepingu sõlmimise hetke ei ole võimalik tagasiulatuvalt muuta.
Uus kord hakkab kehtima optsioonilepingutele, mis on sõlmitud pärast 1. juulit 2017. a. Laiendades regulatsiooni ka varasemalt sõlmitud lepingutele, puuduks Maksu- ja Tolliametil võimalus kontrollida, mis hetkel optsioonileping sõlmitud on, kuna kohustus lepingutest koopiad esitada jõustub samuti 2017. aasta 1. juulil.
Tööandja kulutused töötajate majutusele
Eelnõuga täiendatakse tulumaksuseaduse § 48 lõikega 5¹, mille järgi ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötavate töötajate majutamiseks, kui kulutuste tegemine vastab kahele samaaegselt esinevale tingimusele. Esiteks, töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist ja töötaja omandis ei ole lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning see tingimus on täidetud töötaja kogu majutamise perioodil. Teiseks, kui majutamise kulutused majutatava töötaja kohta ei ületa 200 eurot kalendrikuus majutamisel Tallinnas või Tartus ning 100 eurot muudel juhtudel.
Eelnõuga määratakse kindlaks tööandja ettevõtlusest lähtuva maksuvabalt töötaja majutamise kulutuste hüvitamine töötamise ajaks. Senises praktikas on maksuhaldur loobunud kulude erisoodustusena klassifitseerimisest, kui on tuvastatud kulutuste tegemise eesmärk, mis lähtub tööandja ettevõtlusest. Samas ei ole ettevõtjatel õiguslikult selge, millistel tingimustel maksuhaldur majutamiseks tehtud kulutusi ettevõtlusega seotuks peab, sest ettevõtluseks vajalike kulutuste tegemine on vaidlusi tekitav, arvestades eluruumile kui kõrgendatud isikliku kasutusriskiga esemele kulude tegemist tööandja poolt.
Regulatsiooniga rõhutatakse, et maksusoodustuse andmine on põhjendatud vaid juhul, kui töötaja majutamine lähtub tööandja ettevõtluse vajadustest (TuMS § 32, § 14 lg 2). Lubamatu on, et majutamise kulude katmisel oleks peamine eesmärk töötajale hüvede andmine palgalisana, sest see looks ettevõtluskeskkonda lubamatu võimaluse äriühingu vahendite maksuvabaks isiklikuks kasutamiseks.
Eelnõuga eraldatakse maksusoodustuse aluseks olevad tingimused samaaegselt esinevate punktidena ning ühtlasi sätestatakse, et maksusoodustust saab võimaldada vaid töölepingu alusel töötavale isikule.
Maksusoodustuse tingimused
Esimene tingimus maksusoodustuse kasutamiseks on töötaja elukoha paiknemine ja säilimine vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus asub töö tegemise koht. Vähemalt 50 kilomeetri kaugusel paiknemise reegli ette nägemine on vajalik, sest vastasel juhul soosiks muudatus võimalust tasuda töötaja majutamise eest peamiselt töötajast tulenevatel põhjustel. Selge piirmäär hoiab enamatel juhtudel ära võimalikud vaidlused. Näiteks, kui töötaja elab Saku vallas ja käib tööl Tallinnas paiknevas tootmishoones, ei ole majutamise kulud Tallinnas põhjendatud. Küll aga on põhjendatud majutuse kulude hüvitamine, kui töötaja käib tööl Tallinnas, kuid elab Kaunases, või käib tööl Tallinnas, kuid elab Viljandis. Asukoha piiri sätestamisel arvestatakse tegeliku töö tegemise kohaga. Asukoha piiri sätestamisel võetakse eeskujuks Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 4 lõige 1, milles on ette nähtud päevaraha maksmine, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Töötaja elukoha säilimine majutamise perioodi vältel tähendab, et töötajal peab säilima põhiline elukoht, kuid see ei tähenda, et ta ei võiks elukohta vahetada teise elukoha vastu, mis endiselt paikneb 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Näiteks säilib maksusoodustus, kui töötaja elukoht on Paides ja ta peab 3 kuud töötama Tallinnas, kuid ühe kuu möödudes kolib ta Paidest Türile. Toodud näite puhul kaob maksusoodustuse andmise võimalus, kui töötaja ei säilita elukohta Paides ega Türil üldse või kolib vähem kui 50 km kaugusele Tallinna piirist.Lisaks ei tohi töötaja maksusoodustuse kasutamiseks omada eluasemena kasutatavat kinnisvara 50 km kaugusel asulast, kus paikneb töökoht. Antud tingimus on rangem kui vaid elukoha puudumine töökoha asulas. Eluaseme all on peetud silmas koduna kasutatavat kinnisvara (korterit või elamut). Põhjendatuks ei saa pidada olukorda, kus töötajale kuulub eluase töökoha juures, kuid tööandja teeb maksuvabalt kulutuse töötaja majutamiseks. Selline piirang on põhjendatud kuritarvituste ära hoidmiseks, sest majutamise puhul on kõrge risk, et äriühingu tehtav kulutus töötaja majutamiseks lähtub peamiselt mitte ettevõtluse eesmärkidest, vaid töötaja isiklikust huvist. Taolise piirangu puudumine soodustaks maksude tasumise vältimist.Teiseks maksusoodustuse kasutamise tingimuseks on, et kulutused majutatava töötaja kohta ei ületa 200 eurot kalendrikuus majutamisel Tallinnas või Tartus ja 100 eurot muudel juhtudel. Seadusega määratletakse piirmäärad, mille ulatuses saab tööandja soodustingimustel (tulu ning sotsiaalmaksu tasumata) töötaja majutamise kulud tasuda. Tallinnas või Tartus majutamiseks on võimalused võrreldes teiste piirkondadega kallimad ning sellest tulenevalt nähakse neis kulutuste tegemiseks ette kõrgemad erisoodustusena mitte käsitatavad piirmäärad. Samas ei lähtu piirmäärad ainult võimalikkusest kanda kogu majutuskulu, vaid annavad piirmäärade ulatuses tööandjatele maksusoodustuse. Kallima pinna leidmisel on tööandjal alati võimalik teha suurem kulutus, tasudes sellelt riiklikud maksud. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata töötaja majutamiseks tehtava kulutuse põhjendatust. Piirmäära puudumine tähendaks suuremat riski, et tööandja viib ettevõtlusest raha välja peamiselt seotud isiku huvist lähtuvalt, mitte piirnedes ettevõtluse vajadustega.
Piirmäärad kehtivad majutamise asukoha järgi, mitte töö tegemise koha alusel. Vastasel juhul ei teeniks piirmäär oma eesmärki. Näiteks olukorras, kus töötaja elukoht asub Võrus, töökoht Rae vallas ja töötaja majutatakse Tallinnas, kehtib 200 euro suurune kuumäär. Piirmäär on seotud ühe isikuga ja neid saab summeerida. Näiteks võib tööandja maksuvabalt majutada nt neli töötajat Tallinnas neljatoalisse korterisse, mille kulu on 800 eurot kuus.
Tööandja kulutused töötajate transpordile
Eelnõuga täiendatakse tulumaksuseaduse § 48 lõiget 5¹ kriteeriumitega, mille täitmisel saab tööandja hüvitada töötaja transpordikulu kohustuseta tasuda erisoodustusega kaasnevat tulu ning sotsiaalmaksu.
Eelnõuga nähakse täiendavalt ette, et tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töötajate transpordiks ei loeta erisoodustuseks, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht, või tööandja transport on korraldatud M2- või M3-kategooria sõidukiga.
Muudatused puudutavad tööandjaid ja töötajaid, kelle elu- ja asukoha vahelist kaugust arvestades on töötaja seni pidanud tööl käimiseks otsima võimalusi ühistranspordi kasutamisest ja teiseks tööandjaid, kellel on küll olnud võimalus töötajate transpordi korraldamiseks M2- või M3-kategooria sõidukiga (bussiga), kuid kes ei ole seaduse sõnastuse ning võimaliku maksukohustuse riski tõttu seda valinud.
Töö tegemise koha ja töötaja elukoha vahelise kauguse määratlemine lähtub eesmärgist piiritleda minimaalne kaugus, mille täitmisel saab tööandja sõltumata ühistranspordi kättesaadavusest tasuda tulu- ning sotsiaalmaksuvabalt töötaja transpordi eest. Vahemaa sätestamisel võetakse eeskujuks Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 4 lõige 1, milles on ette nähtud päevaraha maksmine, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.
M2 ning M3 kategooria sõidukiga maksuvabalt töötajate transpordi korraldamise võimaldamine lähtub sellest, et tööandja korraldatud transpordiga (bussiga) töötajate tööle toomine puudutab eelduslikult paljusid töötajaid. Selliselt on põhjendatud võimaldada nt samas piirkonnas elavate tehasetööliste tööle ning koju jõudmist ühiselt tööandja korraldatava bussiga sõltumata sellest, kas samaaegselt on igale töölisele eraldi ühistransport kättesaadav või mitte, mille hindamine igal üksikul juhul oleks tööandjatele koormav.
Eelnõuga eraldatakse maksuvabastuse aluseks olevad juhtumikirjeldused sõnadega „või“ ühese arusaadavuse tagamiseks, sest loetelu esitatakse alternatiividena, s.t maksuvabastuse olukorrad ei pea esinema korraga. Loetelu esitatakse selguse huvides punktidena.
Vabatahtlikele tehtavate väljamaksete maksuvabastus
Kehtiva seaduse § 13 lõike 3 kohaselt saab teatud maksuvabasid väljamakseid (näiteks lähetuse päevaraha) maksta vaid töölepinguga töötajatele ning juhtimis- või kontrollorgani liikmetele. Vabatahtlikele see säte ei kohaldu, kuna vabatahtlikud ei tee klassikalises mõttes tööd saades oma tegevuse eest töötasu. Üldjuhul kasutavad vabatahtlikke mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegutsevad avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Sageli täidavad vabatahtlikud ülesandeid, mille puhul ei ole põhjendatud kulutuste hüvitamiseks väljamaksete koormamine maksudega, sest need kulutused ei ole ülesannete täitjate jaoks hüved. Näiteks olukord, kui mittetulundusühingute ja sihtasutuste juures tegevad vabatahtlikud saadetakse rahvusvaheliste programmide raames arengumaadesse ning programmi raames on neile igapäevaste esmavajaduste katmiseks ette nähtud nn. päevaraha ning kehtiva seaduse kohaselt on tegemist maksustatava väljamaksega. Samas on põhjendatud piirata väljamakse tegemine üksnes sellise isiku poolt, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult, sest vastasel juhul esineb kõrgem maksuvabastuse kuritarvituste oht.
Muudatuse tulemusel on edaspidi võimalik tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikutel teha vabatahtlikele välisriigis tööülesannetega täitmisega seoses teha väljamakseid, mis on samades piirmäärades nagu töötajate lähetuse puhul.
Maksuvabastuse laiendamisel vabatahtlikele saab paralleeli tuua spordi- ja kultuurivaldkondades kehtestatud päevarahadega, mille puhul saab samuti öelda, et sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel ei ole töösuhet, kuid sellegipoolest on võimalik sportlasele maksta maksuvaba päevaraha.
Euroopa Liidu struktuurivahenditest töötule makstava stipendiumi maksuvabastus
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktiga 3¹ võrdsustatakse tulumaksuga maksustamisel töötutele erinevatest allikatest makstud stipendium. Muudatuse kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuurivahenditest töötule makstavat stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) tähenduses.
TTTS §-de 34 ja 35 alusel maksab Eesti Töötukassa töötutele stipendiumi, et hüvitada tööturuteenuses osalemisega seotud lisakulud ja seeläbi tagada, et töötul ei jääks rahanappuse tõttu tööle rakendumiseks vajalikus tööturuteenuses osalemata. Stipendiumi suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. 2017. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on stipendiumi päevamäär 3,84 eurot. See stipendium on TuMS § 19 lõike 5 punkti 1 kohaselt tulumaksuvaba. Töötutele makstakse stipendiumi ka Euroopa Liidu struktuuritoetusest rahastatud projektis (avatud taotlusvooru projekt) osalemiseks. Kuna selline stipendium ei ole üheselt käsitatav seaduse alusel ega riigieelarvest makstava stipendiumina (TuMS § 19 lõige 5 punkt 1), siis on see praegu maksuhalduri tõlgenduse kohaselt tulumaksuga maksustatav.
Arvestades, et stipendiumi iseloom, sihtrühm ja suurus on mõlemal juhul samad, ei ole tööturuteenuse läbiviijast ja toetuse maksmise alusest lähtuv erinev käsitlus põhjendatud. Vältimaks vaidlusi, kas tegemist on riigieelarvest makstava stipendiumiga või mitte, sätestatakse seaduses, et tulumaksuga ei maksustata struktuurivahenditest makstavat stipendiumi, mis vastab TTTS-s sätestatud tunnustele.
Muudatused on plaanitud jõustuma 1. juulil 2017.a.
Eelnõuga saad lähemalt tutvuda SIIN.
Allikas: Eelnõude infosüsteem

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele