• 28.02.17, 10:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

MTÜ majandustegevus ja käibemaks

Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab mittetulundusühingu majandustegevust võimaliku käibemaksukohustuse alusena.
Mittetulundusühingute käibemaksukohustus
  • Mittetulundusühingute käibemaksukohustus Foto: https://pixabay.com
Veebiseminar KM-kohustuslaseks registreerimine: kes ja millal?
Veebiseminar toimub 14. märtsil kell 11.00-12.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.Käsitlemisele tulevad teemad:Käibemaksukohustuslane ja piiratud käibemaksukohustus.Avalik-õigusliku juriidilise isiku maksukohustus.Mittetulunduslike ühingute käibemaksukohustus.Ettevõtluse mõiste käibemaksuseaduses.Kuidas defineerib käibemaksukohustuslase mõistet Euroopa Kohus?Mida uut on Eesti maksumaksjatel oluline teada Euroopa Kohtu otsuste kohta selles vallas?Lektor on Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis EllingLisainfo ja registreerimine SIIN
Mittetulundusühingute käibemaksukohustusest olen kirjutanud mitmel korral. Teema on keeruline ja iga uus kohtulahend selles vallas annab mõtteainet juurde. Käibemaksukohustus ja majandustegevuse mõiste on raskesti defineeritav. Iga kaasuse puhul tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ning üldistada ei saa. Palju mängib rolli mittetulundusühingu (MTÜ) põhikiri. Mõistete defineerimisel tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktikas ja käibemaksudirektiivis kasutatav majandustegevuse mõiste on käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses ettevõtlus. Ehk siis kui meie räägime ettevõtlusest ja selle põhjal võimalikust käibemaksukohustusest, siis käibemaksudirektiivi sellekohane vaste on majandustegevus.
Oluline on majandustegevuse mõiste
Eelmise aasta juunis sai lahenduse kaasus[1], kus mittetulundusühingud (MTÜ) vaidlesid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse üle. MTÜd asutati eesmärgiga teha liikmete omandisse kuuluvatel maatükkidel ehitustöid (nimelt rajada kanalisatsioon, veehoidla ja tulvavee kogumise bassein) ning seejärel neid maapiirkonna rajatisi käitada. MTÜde majandustegevuse eesmärk ei olnud tulu teenimine. Tulu teenimine oli nende täiendav tegevus. Nimetatud rajatiste ehitustöid rahastati riigi ja Euroopa Liidu vahenditest. MTÜdel olid tööde tegemiseks olemas kõik haldusload ja asjassepuutuvate maatükkide omanike nõusolek. Lisaks oli ette nähtud, et MTÜd saavad kaheksa aasta vältel maaomanikelt tasu nende rajatiste kasutusõiguse eest. MTÜd tellisid tööde tegemise ühelt äriühingult, mis väljastas tehtud tööde eest koos käibemaksuga arve. Ja selle arve sisendkäibemaksu tagastusest kohalik maksuhaldur keeldus põhjusel, et rajatiste ehitamine ja nende hilisema kasutamise eest saadav tasu ei ole olemusel majandustegevus.
Maksuhalduri seisukoht oli, et MTÜ tegevus ei olnud ei oma liikmete ega ka kolmandate isikute suhtes „teenuse osutamine“. Maapiirkonna rajatiste tavapärane käitamine (betoneeritud tee ja seda ümbritseva ala korrashoid ja vee takistusteta äravoolu tagamine) kuulub üldkasutatavate teede valdkonda. See tegevus on õigusnormide alusel kohustuslik ja tegemist ei ole teenuste osutamisega. Vähene tulu, mida MTÜd kavatsesid rajatiste käitamisega seoses teenida, ei vasta „tasu“ mõiste määratlusele käibemaksuseaduse ja ka direktiivi alusel.
MTÜd tõid vastuargumentidena välja, et majandustegevuse mõiste määratlemisel ei ole nõutav tulu teenimise aspekt, piisab sellest, et teostatakse püsivat või regulaarset laadi tegevust, mille tulemusena saadakse tasu.
Eelotsusetaotluse esitanud siseriiklik kohus märkis, et majandustegevus on väga lai mõiste ja et selles osas ei oma mingit tähtsust ei tulu saamine ega investeeringute rahastamine riigi vahenditest. Tegevuse liigitamisel „teenuste osutamiseks“ ei ole tähtis, kas kaebuse esitajad täidavad seadusest tulenevat korrashoiukohustust. Oluline on see, kas saadud tasu ja tehtud tööde vahel on seos. Lahenidini jõudiseks pöördus Ungari kohus Euroopa Kohtusse küsimustega:
Kas kirjeldatud asjaoludel tegutsevad MTÜd tegutsevad maksukohustuslastena?Kas esimesele küsimusele vastamisel omab tähtsust asjaolu, et MTÜde tegevust rahastati riigiabi abil ja nad saavad rajatiste kasutamise õiguse müümise eest vähest tasu?Kas saadav tasu kujutab endast vastutasu teenuse eest ning esineb otsene seos teenuse osutamise ja vastutasu vahel?Kas investeeringute tulemusel ehitatu käitamine kujutab endast MTÜde poolt teenuse osutamist käibemaksudirektiivi artikli 24 tähenduses või ei, sest tegemist on õigusnormides ette nähtud seadusliku kohustuse täitmisega?
Euroopa Kohus asus seisukohale, et teenuse osutamiselt tuleb tasuda maksu vaid juhul, kui osutatud teenuse ja saadud tasu vahel on otsene seos. Sellest järeldub, et teenus on osutatud „tasu eest“ direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ning on seega maksustatav vaid juhul, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ja teenuse osutaja saadav vastutasu vastab majanduslikult väärtuselt teenuse saajale osutatavale teenusele.[2]
MTÜde tegevus seisnes maapiirkonna rajatiste (nagu kanalisatsioonisüsteem, veehoidla ja tulvavee kogumise bassein) käitamises. Sellist tegevust tuleb pidada „majandustegevuseks“ direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses, sest seda tehti kestva tulu saamise eesmärgil.
Rahastusviis ei oma tähtsust
Asjaolu, et tehtud investeeringuid rahastati suures osas riigi ja Euroopa Liidu toetustest, ei oma tähtsust küsimuses, kas kaebuse esitajate teostatav või kavandatav tegevus on või ei ole majanduslik. Mõiste „majandustegevus“ on objektiivset laadi ja seda kohaldatakse olenemata asjaomaste tehingute eesmärkidest või tulemustest. Samuti olenemata sellest, millise rahastamisviisi ettevõtja on valinud. Kaasa arvatud juhud, mil on tegemist toetustega avaliku sektori vahenditest. Kohus rõhutas, et teenuse olemuse otsustamisel ei mängi rolli see, et see tegevus on mingi õigusakti alusel kohustuslik. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kui vaidlusalune tegevus seisneb seadusega üldistes huvides antud ja määratletud ülesannete täitmises, siis need asjaolud ei mängi rolli otsustamisel, kas on tegemist tasu eest teenuse osutamisega või mitte[3]. Samuti on kohus rõhutanud, et isegi siis, kui isiku tegevuse eesmärk on täita põhiseaduslikku kohustust, ei saa ainuüksi see asjaolu seada kahtluse alla otsest seost osutatud teenuse ja selle eest saadava tasu vahel[4].
Eelnevale kohtupraktikale[5] toetudes väitis kohus, et isegi vähene rajatiste käitamistasu võib olla vastavuses selle teenuse majandusliku väärtusega.
Euroopa Kohus otsustas, et käibemaksudirektiivi 2006/112 artiklit 24 tuleb tõlgendada nii, et rajatiste käitamine kujutab endast tasu eest teenuste osutamist. Esineb otsene seos saadud või saadaoleva tasuga, tingimusel et see vähene käitamistasu on vastavuses osutatud teenuse majandusliku väärtusega. Kohtu arvates ei muuda nende seisukohta ka asjaolu, et osutatud teenustega täidetakse õigusnormides ette nähtud kohustust. Siseriiklikul kohtul tuleb aga välja selgitada, ega põhikohtuasja kaebuse esitajate poolt ette nähtud tasu ei kata osutatud või osutatavaid teenuseid vaid osaliselt ja ega selle suurust ei ole kindlaks määratud seetõttu, et esineb muid võimalikke tegureid, mis võivad teatud olukorras seada kahtluse alla otsese seose teenuste ja nende eest makstava tasu vahel.
Eesti kontekstis aitab lahend määratleda MTÜ käibemaksukohustuslust
Käsitletud Euroopa Kohtu lahend on oluline põhjusel, et kohus toob välja põhimõtted, mis tingimustel tekib MTÜl majandustegevus. Kui vaadelda seda otsust Eesti kontekstist lähtuvalt, siis see lahend aitab defineerida MTÜde ettevõtluse tekkimise aluseid ja sellega määrata, mis tingimustel tekib MTÜl käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus. Kohus võttis MTÜ majandustegevuse määratlemisel olulised punktid kokku nii:
Teenuse osutamiselt tuleb tasuda maksu vaid juhul, kui osutatud teenuse ja saadud tasu vahel on otsene seos.Majandustegevuse määramisel ei ole oluline, mille arvelt investeeringuid rahastati.Mõiste „majandustegevus“ on objektiivset laadi ja seda kohaldatakse olenemata asjaomaste tehingute eesmärkidest või tulemustest.Majandustegevuse mõistet kohaldatatakse olenemata sellest, millise rahastamisviisi ettevõtja on valinud.Teenuse olemuse otsustamisel ei mängi rolli see, et see tegevus on mingi õigusakti alusel kohustuslik.
[1] C-263/15
[2] Tolsma, C?16/93, punktid 13 ja 14; Kennemer Golf, C?174/00, punkt 39, ning SPÖ Landesorganisation Kärnten, C?267/08, punkt 19.
[3] Komisjon vs. Prantsusmaa, C?276/97, punkt 33 ja komisjon vs. Soome, C?246/08, punkt 40.
[4] Sauda?or, C?174/14, punkt 39.
[5] Tolsma C?16/93, punktid 13 ja 14, Kennemer Golf C?174/00, punkt 39 ja SPÖ Landesorganisation Kärnten C?267/08, punkt 19
 
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele