Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MTA: mis tehtud ja mis teoksil?
Mullu saatis MTA prokuratuuri 16 maksualast kriminaalasja, näilikud teenuseosutajad hakkasid deklareerima juhatuse liikmete tasusid ning ka maksu laekus oodatud mahus. Loe, millised plaanid on MTAl sel aastal maksude kogumisel, info vahetamisel ja tollisüsteemi arendamisel.
Maksu- ja tolliameti peadirektori ülesannetes tegutseva Rivo Reitmanni sõnul on eelmisel aastal makse laekunud oodatud mahus - eeldatavast rohkem laekus sotsiaalmaksu, kuid käibemaksu laekumine jäi alla prognoositu. Varjatud töösuhte nõustamine tõi tööjõumaksudele lisa. Perioodil 10/2015 - 12/2016 on töösuhte varjamise teemal üle vaadatud 910 ettevõtte maksuasjad. Kokkuvõttes on vähemalt 459 isikut hakanud senise näiliku teenuseosutamise asemel deklareerima juhatuse liikmete või töötasu väljamakseid. Reitmanni sõnul ei kiirustata karistamisega, vaid eesmärk on nõustada ning aidata ettevõtetel väljuda ümbrikupalga tasumisest. Koostöös ehitusettevõtete liiduga on kavas leida võimalusi eelistada hangetel korrektselt makse tasuvaid alltöövõtjaid.
Maksuvõlgade sissenõudmine ja kriminaalmenetlus eelmisel aastal
Üldiselt laekuvad maksud hästi, neist tasumata jääb alla 1%. Vastutusmenetluses on vastutusele võetud ja maksuvõlga tasuma määratud kokku 591 isikut. Oluliselt on kasvanud maksuvõlglaste arv, kes on oma maksuvõla tasumise ajatanud. Kui 2016. aasta algul oli maksuvõla ajatanud 2922 isikut, siis 2017. aasta alguses oli maksuvõlg ajatatud 4913 isikul. Kuni 20 000 eurost maksuvõlga saab isik ajatada online-teenusena.
Prokuratuuri saadeti 2016. aastal 16 maksualast kriminaalasja. Eelmisel aastal avastati kokku 12 kuritegeliku gruppi (66 isikut):
8 seotud maksukuritegevusega,2 salakaubaveoga,2 narkoveoga.
Arestitud vara väärtus on kasvanud üle kolmandikuni tuvastatud kahjust.
Plaanis on arendada e-teenuseid MTA hakkab ettevõtjatega jagama kogutud andmete põhjal koostatud:
riskihinnangut, kust nähtub nii maksukuulekus kui ka maksukontrolli sattumise tõenäosus;taustainfot, mis sisaldab avalikke ja tehingupartneri poolt lubatud ulatuses avaldatud andmeid;statistikat sh konkreetsed võrdlused ettevõtete lõikes.
Tänasel päeval tuntud deklaratsioone hakatakse asendama andmepõhise infovahetusega. MTA hakkab saama andmeid majandustarkvarast ja kolmandatelt isikutelt ning arvutab nende alusel maksusummad. Väljaarvutatud maksusummaga e-arve saadetakse panka ja raha arvestatakse kliendi pangakontolt maha, seejärel teavitatakse sellest klienti.
Eesti Tollitariifistiku (ETT) infosüsteemi arendus 2017 aastal
ETT on süsteem, mida kasutatakse ELi importimise ja EL -ist eksportimisega seotud kaubandusmeetmete kohaldamisel ja impordimaksude arvutamisel. 24/7 töötava uuendatud infosüsteemiga loobutakse paberkandjal tollideklaratsioonide esitamisest. Arendusega lisanduvad uued võimalused:
Hetkel kuum
avalikesse päringutesse lisandub kaubakoodi, lisakoodi ja allmärkuse otsing teksti järgi;mobiiltelefoni ja tahvelarvuti jaoks valmib vähendatud funktsionaalsusega rakendus, mis sisaldab kaubakoodi otsingut, meetmete päringut ja maksude arvutamist;töötatakse välja andmete sõnumivahetus ettevõtetega üle x- tee;lisandub ETT klassifikaatorite (meetmeliigid, maksuliigid, valuutad, riigid jne) alla laadimise võimalus Exceli failina;riigisisesed andmed ja nende muudatused muutuvad kättesaadavaks avaandmetena, mida ettevõtted saavad oma süsteemide väljatöötamisel kasutada.
Infosüsteem võetakse kasutusele 2017. aasta aprillis.
ETT avalik veebiliides tuleb olemasolevale võimalikult sarnane, kuid kasutajasõbralikum. Arenduse teeb Cybernetica AS, projekti maksumus on natuke alla 2 miljoni euro.
MTA peamised fookused käesoleval aastal on:
e-emta arendus;koalitsioonilepingust tulenevad tegevused;töösuhte varjamine ja ümbrikupalk (ehitus, toitlustus- majutus);salaturg;tulusiirdamine.
MTA eesmärk aastateks 2017-2020 on toetada ettevõtte tegutsemist ja tõsta maksumoraali koostöös maksumaksjaga.
Autor: Külli Reino, Raamatupidaja.ee
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele