10. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

18. jaanuaril Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses

Lektorid EBSi dotsent Ülle Pärl ja advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat Marko Saag

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Soodushind kehtib kuni 12. 01.2017.

 

Kuidas pettusi avastatakse? Kõige rohkem avastatakse pettusi vihjete abil (43% kõigist avastatud pettustest). 14% pettustest avastavad kas juhid või siseaudiitorid. 7% pettustest avastatakse kogemata ja ainult ligi 5% raamatupidamisandmete võrdlemise ning 3% välise auditeerimisega.

Kuigi raamatupidamise abil avastatakse väike osa pettustest, võiks raamatupidamise ning sisemise ja välise auditeerimise roll pettuste avastamisel olla palju suurem. Seda enam, et kolm kõige suuremat pettuste valdkonda on: varade mittesihipärane kasutamine (87% juhtudest) – sealhulgas näiteks tulude koorimine (kulud ettevõttele, tulud isiklikku ettevõttesse), materjalide ja kauba varastamine, töötasudega seotud pettused. Korruptsioon ja huvide konflikt (33% juhtudest) on teisel kohal ning finantsaruannetega seotud pettused (7% pettustest) – näiteks aastaaruandes tulude ülehindamine ning kohustiste ja kulude alahindamine – kolmandal kohal. Kusjuures aruannetega seotud pettused toovad võrreldes teiste valdkondadega neli-viis korda suuremat rahalist kahju.

Nagu eespool toodust võib järeldada, on tähtis teada, kuidas luua (raamatupidamis)süsteemi, mis aitaks pettusi ära tunda ja ennetada. Kuna pettuste ennetamine võiks olla üks raamatupidamise pakutavatest teenustest, siis on oluline teada, kuidas pettused võivad kajastuda raamatupidamissüsteemides ja kuidas pettusi paremini ära hoida.

Täismahus arttikkel ilmus ajakirja Raamatupidamise Praktik jaanuari numbis.

Autor: Ülle Pärl, EBSi dotsent