Pettuste avastamine ja vältimine

Ülle Pärl
Ülle Pärl käsitleb pettuste avastamist ja ärahoidmist

Kuigi raamatupidamine peaks olema pettuste avastamise ja vältimise vahend, seostatakse sageli just raamatupidajaid pettuste korraldamisega. Mitmed raamatupidajad on usaldust kuritarvitanud ja erinevaid skeeme kasutades kliendi rahakotti tühjendanud. Kas sellised seosed on põhjendatud? Kas raamatupidaja on pettuste korraldaja või avastaja?

Vastupidi levinud arusaamale, on üks raamatupidamise ja raamatupidajate olulisi ülesandeid läbi aegade olnud organisatsioonis toimuvate pettuste avastamine. 18. sajandi Briti filosoof Jeremy Bentham (1748–1832) on ühes oma kirjutises välja toonud raamatupidamise oskuse näha asju nendega otseselt kokku puutumata ehk nagu sõnastab prantsuse filosoof Michel Foucault (1926–1984): raamatupidamissüsteem annab võimaluse vaadata teisele poole seina ning „näha”, mis seal toimub. Raamatupidamises tõlgitakse tegelikus elus toimunud sündmused süstematiseeritud rahakeelde. Süstematiseeritud info aitab avastada tavalisest erinevat käitumist. See võib olla üheks märgiks võimalikust pettusest.[1]

Pettuste vältimine ja ennetamine

„Nägemisvõimest” lähtuvalt on raamatupidamine olnud läbi aegade vahendiks, mille abil on võimalik pika maa tagant tehtud tehinguid ja inimeste tegevust kontrollida. Prantsuse filosoofi Bruno Latour (sünd 1946) sõnul annab see võimekuse lisaks sündmuste „nägemisele” ka tegutseda kaugete vahemaade tagant. Raamatupidamisel on maagiline võime teha asjad, mis füüsiliselt asuvad kaugel või on silmale nähtamatud, raamatupidamise süsteemi tundjale mõjutatavaks. Kuna raamatupidamise süsteemi kaudu saab olenemata vahemaast teiste käitumist mõjutada, võib raamatupidamist kasutada pettuste vältimise ja ennetamise vahendina. Pettuste vältimisega saab ettevõte säästa hulga mittevajalikke kulutusi ning selle abil suurendada konkurentsivõimet.

Pettuste ärahoidmiseks tuleb aru saada, miks ja kuidas tavalised inimesed satuvad või tõmmatakse pettustesse. Vaatluse all on mõned olulisemad pettustega seotud põhimõtted: mis on ja millega on seotud pettused, millised on levinumad pettused ja kuidas neid avastatakse.

Organisatsioonides toime pandud pettused võivad olla mitmesugused, alates kõige tavalisematest väikestest materiaalsete vahendite vargustest kuni hoolega kavandatud keeruliste äriskeemideni. Kõige tavalisemaks pettuse viisiks on tööandjale kuuluva eseme tööandja teadmata omastamine ning selle abil isikliku kasu saamine. Näiteks laotöötaja või müüja varastab mõne eseme ja müüb selle maha. Selleks, et tööandja sellisest tegevusest teada ei saaks, on vaja esitada teadlikult valeandmeid.

Pettusega on tegemist siis, kui töötaja esitab teadlikult valeandmeid, et varjata ebaseaduslikult (või mitteootuspäraselt) tööandja vara kasutamist ja sellest saadud isiklikku kasu.

Kui otsest (materiaalsete vahendite ja ka raha) varastamist osatakse organisatsioonides päris hästi avastada ja vältida, siis teine organisatsioonidele kahju tekitamise viis – ressursside mittesihipärane kasutamine – on sageli tähelepanuta jäänud. Tegemist on juhtumitega, mida ei saa otseselt liigitada pettuste valdkonda, kuid mis samuti tekitavad organisatsioonidele suuri kulusid ja kaotusi konkurentsivõimes.

Petturlik ajakasutus

Kõige olulisemaks ressursiks tänapäeva organisatsioonis on sihipäraselt ja intensiivselt kasutatud aeg. Levinumaks mittesihipärase aja kasutamise näiteks võib tuua tööga mitteseotud internetikasutamise. Kas olete kokku lugenud minutid, tunnid või päevad, mis kuluvad töö ajal jututubades ja uudistes-otsimootorites surfates? Või kui suure osa tööajast tegeletakse oma isiklike asjadega? Kui palju aega võtavad kokku „natuke pikemaks veninud” lõunapausid. Kui palju väärtuslikku loomingut või häid mõtteid röövib „natuke pidusena” töötamine jne.

Tulles materiaalsest ja tootmisel põhinevast maailmast, on füüsiline varastamine meile küllalt hästi arusaadav. Oleme aga jõudnud intellektuaalsel kapitalil ja loovusel põhinevasse maailma, kus just mittesihipärase ajakasutuse mõju organisatsiooni tulemustele on palju tähtsam. Mida aeg edasi, seda olulisemaks „aja varastamisega” seonduvad probleemid muutuvad.

Huvitav ja vajalik uurimisteema

Organisatsioonis toime pandud pettuste temaatika on huvitav ja oluline uurimisteema. Üks suuremaid, 2011. aastal ACFE (Association of Cerified Fraud Examiners) koostatud ja 2012. aastal avaldatud uurimisaruandes tuuakse välja, et aastas kaotavad ettevõtted hinnanguliselt umbes 5% müügikäibest pettuste ja kuritarvituste tagajärjel.

Samas uuringus on väidetud, et meessoost töötajad korraldavad ligi kaks korda rohkem pettusejuhtumeid ning tekitavad kaks korda suuremaid kahjusid võrreldes naistega. Kõige rohkem pettusejuhtumeid on seotud töötajatega vanuses 41–45 eluaastat (ca 19,6% pettuste koguarvust), kuid kõige suurema kahju tekitavad töötajad vanuses 51–55 eluaastat (ca kolm korda suuremas summas kui teised vanuserühmad).

Kõige rohkem organiseerivad pettusi kõrghariduse esimese taseme (bakalaureuse) haridusega töötajad (ca 37% kõikidest pettustest), kõige vähem pettusejuhtumeid aga on seotud magistrikraadiga töötajatega (ca 17% pettustest).

Magistrikraadiga töötajate toime pandud pettused tekitavad ligikaudu kolmandiku võrra suuremat rahalist kahju kui madalama haridusega töötajate tehtud pettused.

Sama uuring toob välja, et kõige rohkem, 22% kõigist pettusejuhtumitest olid toime pannud raamatupidamisosakonna töötajad (loo alguses toodud seos on tõendatud). Märkimisväärne on, et 77% kõigist pettusejuhtumitest panid toime kuue valdkonna/osakonna töötajad: raamatupidamine, projektide juhtimine ja üldjuhtimine, müük, tippjuhtimine, klienditeenindus ja sisseost. Töötajad, kellel on organisatsioonis kõige suurem otsustusvabadus ja võim, tekitavad ka kõige suurema rahalise kaotuse. Kuigi tippjuhid sooritavad ligikaudu 12% kõikidest pettusejuhtudest, siis summaliselt ületavad selle grupi toime pandud pettused teisi gruppe rohkem kui kaks korda.

Nii nagu kõrgem haridustase ja kõrgem positsioon võimaldavad toime panna suurema mõjuga pettusi, on sama seos ka organisatsioonis töötatud ajaga. Kui kõige rohkem pettusejuhtumeid on seotud töötajatega, kes on organisatsioonis töötanud üks kuni viis aastat, siis kõige suurema kahju saavad organisatsioonid pettustest, mille on toime pannud üle kümne aasta organisatsioonis töötanud inimesed.

Pettuste avastamine

Kuidas pettusi avastatakse? Kõige rohkem avastatakse pettusi vihjete abil (43% kõigist avastatud pettustest). 14% pettustest avastavad kas juhid või siseaudiitorid. 7% pettustest avastatakse kogemata ja ainult ligi 5% raamatupidamisandmete võrdlemise ning 3% välise auditeerimisega.

Kuigi raamatupidamise abil avastatakse väike osa pettustest, võiks raamatupidamise ning sisemise ja välise auditeerimise roll pettuste avastamisel olla palju suurem. Seda enam, et kolm kõige suuremat pettuste valdkonda on: varade mittesihipärane kasutamine (87% juhtudest) – sealhulgas näiteks tulude koorimine (kulud ettevõttele, tulud isiklikku ettevõttesse), materjalide ja kauba varastamine, töötasudega seotud pettused. Korruptsioon ja huvide konflikt (33% juhtudest) on teisel kohal ning finantsaruannetega seotud pettused (7% pettustest) – näiteks aastaaruandes tulude ülehindamine ning kohustiste ja kulude alahindamine – kolmandal kohal. Kusjuures aruannetega seotud pettused toovad võrreldes teiste valdkondadega neli-viis korda suuremat rahalist kahju.

Nagu eespool toodust võib järeldada, on tähtis teada, kuidas luua (raamatupidamis)süsteemi, mis aitaks pettusi ära tunda ja ennetada. Kuna pettuste ennetamine võiks olla üks raamatupidamise pakutavatest teenustest, siis on oluline teada, kuidas pettused võivad kajastuda raamatupidamissüsteemides ja kuidas pettusi paremini ära hoida. Kajastame neid teemasid edaspidi ajakirjas detailsemalt. Kellel aga huvi tekkis, siis esimene pettuste vältimise ja avastamise seminar toimub juba 18. jaanuaril 2017.

[1] Vaata ka 16. novembril 2016 portaalis raamatupidaja.ee ilmunud artiklit „Ettevaatust, pettuseoht”.

Osale arutelus

  • Ülle Pärl, Estonian Business Schooli dotsent, ettevõtja ja raamatupidaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad