Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millest lähtuda põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimisel
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab, kas põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimisel peab alati lähtuma otsearvestuse meetodist.
Maksuhaldur ja kohtud on vaidlusaluses kaasuses[1] tuvastanud, et maksumaksja soetas korteri algselt maksustatava käibe tarbeks (edasimüügiks enne esmast kasutuselevõttu), kuid hiljem kasutuseesmärk muutus ning korter võeti kasutusele maksuvaba käibe tarbeks (kinnisasja üürile andmine). Korteri juurde kuuluvat väliparkimiskohta on maksumaksja algusest peale kasutatud üksnes maksustatava käibe tarbeks.
Pooled olid erineval seisukohal selle osas, kas käibemaksuseaduse (KMS) § 33 lõikes 1 sätestatud maksumaksja õigus valida sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise erinevate meetodite vahel kehtib ka KMS § 32 lõikes 4 nimetatud juhul ehk põhivara soetamisel tasutud sisendkäibemaksu korrigeerimisel. Maksumaksja leidis, et põhivara puhul on samuti tegu KMS § 32 lõikes 1 nimetatud juhuga, mille puhul on erinevalt reguleeritud vaid sisendkäibemaksu korrigeerimise periood, aga osalise mahaarvamise sisu on reguleeritud samamoodi nagu KMS § 32 lõikes 1. Maksuhaldur ja kohtud leidsid, et KMS § 32 lg 4 reguleerib iseseisvalt ka põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise metoodikat, nõudes "puhta otsearvestuse meetodi" kasutamist, mille puhul tuleb iga põhivara objekti puhul määratleda selle maksustatavas käibes kasutamise osatähtsus.
Riigikohus ei nõustunud kummagi poole seisukohaga. Riigikohtu hinnangul on KMS § 33 lõikes 1 sõnaselgelt viidatud ainult KMS § 32 lõikele 1, mitte aga lõikele 4. Kuigi põhivara on samuti KMS mõistes kaup ning KMS § 32 lg 4 lähtub samast eeldusest, mis KMS § 32 lg 1, on Riigikohtu hinnangul siiski tegemist erisättega KMS § 32 lg 1 suhtes. Teiselt ei nõustunud Riigikohus ka maksuhalduri ja kohtute tõlgendusega, mille kohaselt nõuab KMS § 32 lg 4 sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel eranditult kõikidel juhtudel otsearvestuse rakendamist.
Meetodi valik on maksumaksja kohustus
Riigikohtu hinnangul tuleb KMS § 32 lõikes 4 sisalduvat formuleeringut "tegelik maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus" tõlgendada selliselt, et kohase ja sobiva meetodi valik on jäetud maksumaksja õiguseks ja kohustuseks. Osalise mahaarvamise meetodi valikul peab maksumaksja eelkõige arvestama KMS § 29 lõikest 1 tulenevat üldist sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse regulatsiooni ning vältima sellise meetodi rakendamist, mis annaks KMS § 29 lõikes 1 sätestatule vastupidise tulemuse.
Sisendkäibemaksu proportsiooni arvestamise meetodi valikul tuleb Riigikohtu hinnangul lähtuda sellisest valikust, mis annab võimalikult täpseima tulemuse. Vaidlusaluses kaasuses valis maksumaksja meetodi, mis oli vastupidine KMS mõttega ja Riigikohus nõustus antud juhul maksuhalduri ning alama astme kohtutega, kuid ei nõustunud maksuhalduri üldistustega sisendkäibemaksu otsearvestuse igakordse kohustuslikkuse kohta põhivara puhul.
[1] Riigikohtu otsus 3-3-1-19-16
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele