19. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Poleemika liiklustrahvide ja sellega ettevõtjale kaasneva maksukohustuse üle ei näita sugugi vaibumise märke. Näha on, et teema puudutab piisavalt suurt hulka maksumaksjaid ja kohati on probleem üsna terav. Küsimusi on praegu õhus rohkem kui vastuseid ja üks olulisemaid küsimusi on selles, kuidas on ettevõtjal võimalik liiklustrahvi eest tulumaksu maksta, kui ta isegi ei ole teadlik, et töötaja on ametiautoga trahvi saanud. Ehk siis ettevõtja rikub seadust teadmatusest. Reeglina maksab juht ise trahvi ära ja ettevõtte raamatupidamises see kuidagi ei kajastu. Nii puudub ka ettevõtja igasugune teadmine, et tema töötaja on ametiauto roolis trahvi saanud. Kuidas lahendada olukord, et see info siiski ettevõtjale teatavaks saab? Ilmselt ei ole siin mingit muud lahendust, kui kehtestada ettevõttes sisemine regulatsioon, mis kohustub autot kasutavaid isikuid sellistest asjaoludest ettevõtte juhtkonda informeerima. Kas ja kuidas tagada selle regulatsiooni täitmist, on juba iseküsimus.

Teine mure on aga see, kui ettevõtja saab trahviotsuse postiga kätte ja on täitsa teadlik, et tema autoga on liiklustrahv saadud. Siis on tänast Maksu- ja Tolliameti sisukohta arvesse võttes ainuke võimalus tulumaksukohustusest pääseda see, kui trahviotsus vaidlustada. Ära tuleks näidata, kes oli roolis ja kellele seega tuleb see trahviotsus vormistada ja saata. Kui trahviotsus vormistatakse tegeliku juhi nimele, siis ei teki ettevõtjal ka tulumaksukohustust, vaid see on juba juhi isiklik mure.

Selle teemaga seoses tuleks kindlasti veel üle rõhutada, et trahvide ja tulumaksu maksmise kohustuse puhul tuleb selgelt eristada seaduse alusel määratud trahvi ja viivistasu maksmist. Viivistasu määratakse ka loomulikult seaduse alusel, kuid olemuslikult on need täiesti erinevad asjad, mis toovad kaasa erinevad maksuõiguslikud tagajärjed.

Tavakeeles kasutatakse mõistet parkimistrahv, mis on olemuselt viivistasu nõue. Viivistasu nõue on tasu parkimise eest, kui parkimistasu on maksmata või parkimisaega on ületatud või ei ole korralikult näha parkimist tõendavat dokumenti. Ehk siis küsitakse lisa raha parkimise eest. Pargitud ei ole valesti, lihtsalt selle eest on maksmata.

Liiklustrahv on aga sõna otseses mõttes karistus kuriteo või väärteo eest. Seega esimesel juhul ei saa me rääkida kohustuslikus korras ettevõtja tulumaksukohustusest, sest viivistasu maksmine võib paljudel juhtudel olla seotud ettevõtlusega. Kui töötaja läheb kliendikohtumisele ja saab auto parkimise eest viivistasuotsuse, siis on see sama moodi ettevõtlusega seotud kulutus, kui tavaline parkimise eest maksmine.

Loe ka: Firmaautoga kihutamine toob tulumaksukohustuse

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht